Dieedid, millel on tõestatud kaalu tõstev toime

Foto: SCANPIX

Paljud meist usuvad, et liigsest kehakaalust lahti saamiseks peab dieedile jääma. Vähemalt jääb selline mulje, kui lugeda enne-pärast piltidega kaunistatud edulugusid, mis mingeid erilisi dieete propageerivad.

Naisi, kes on aastaid katsetanud erinevaid dieete ja seejärel korduvalt ja korduvalt endas pettunud, on ääretult palju. Kui dieedist pole abi või see jääb pooleli ja kaal jälle tõuseb, süüdistab naine läbikukkumises ikka ennast. Mõne aja pärast proovib ta uuesti ja kõik kordub taas: tulemuses pettununa süüdistab ta ennast ning arvab, et tal on midagi viga ja kogu elu muutuks imeliseks, kui saaks vaid üleliigsetest kilodest lahti, kirjutab womenshealthmag.com.

Tegelikult pole loomukult naisel viga midagi, viga on karmides dieetides. Väga vähese kaloraažiga dieedile jäämine on nagu lõksu astumine, sest mingit positiivset tulemust sel ei ole. Kui alguses kaal langebki, siis pärast tuleb see tagasi ja rohkemgi veel. 

Suur hulk dieetidest on juba oma ülesehituselt väärad, sest päevane kalorikogus on liiga väike. Kõik selleks, et näha kiireid tulemusi. Bioloogilisel tasandil on see keha jaoks sama mis nälgimine. Tulemusena kasvab söögiisu meeletuks ja tahtejõud annab järgi. Lisaks on keha stressis ja talletab rohkem rasva kui tavaliselt seda teeks. 

Oma rolli mängib ka inimpsühholoogia. Range dieedi ajal näeb naine oma käitumist kas «halva» või «heana» ja kipub ka toitusid «halvaks» või «heaks» lahterdama. Dieedi järgi toitudes tunned end uhke, eduka ja õnnelikuna. Kui aga suhu satub mõni keelatud pala, tekib kohe tahtmine kogu dieedile käega lüüa ja süüa igasuguseid muid toitusid, mille järele muidu ehk ei isutakski. See tuleneb hirmust, et kui dieediga jätkata, ei tohi nagunii «pahasid» toitusid süüa, parem siis süüa kohe hästi palju, et hiljem jälle korralik olla.

Nii viibki dieeditamine ülesöömiseni, sest inimene kaotab võime oma keha kuulata ja ei saa enam arugi, millal kõht on tühi või täis.

Karmid dieedid tekitavad ka emotsionaalseid probleeme seoses toiduga: dieeditamine tekitab ärritust, depressiooni, igavust ja ärevust. Dieedi eeskirjadest kõrvale kaldumine tekitab veelgi suuremat masendust ja inimene hakkab end süüdistama, see omakorda kahandab niigi haavatud enesehinnangut. 

Kui inimene mõtleb pidevalt oma kehakaalule ja söögist saab kinnisidee, on oht, et päriselu jääb sootuks elamata. Kogu aeg oodatakse «midagi paremat», mis tuleb alles siis, kui ideaalne keha on käes. Oodatakse imelist muutust, õnnetunnet, uusi suhteid ja armumist. Seni aga tundub see kõik liiga kauge unistusena või hoidutakse elust ise ja keelatakse endale kõike seda, mis teeb elu üldse elamisväärseks. Olgem ausad, pidevalt ainult dieetidele, toidule ja kehakaalule mõtlemine on igav ja kurb. Ja kuidas ülekaaluline end selliste tunnete puhul lohutab? Ta sööb.

Neid uuringuid, mis on tõestanud, et rangete dieetide tagajärjel võetakse hoopis juurde, on olnud küll ja veel. Aga millest siis oleks abi, kui dieedid ei toimi? Siis on mõned nipid, millest alustada.

Õpi oma keha kuulama, et nälja- ja täiskõhutundest paremini aru saada. Keha on tark ja annab märku, kui palju sööki on tegelikult vaja. Tõenäoliselt oled unustanud, kuidas neid märguandeid tõlgendada ja tähele panna. Söö aeglaselt ja mõttega, et tunneksid ära, millal on kõht täis saanud. Keha märguanded on paremad kui kalorite lugemine, mille tagajärjel tunned end näljasena ja isu tõuseb. 

Ürita dieedimentaliteedist lahti saada. Mida rohkem sa seda usud, seda raskem on sul oma keha vajaduste järgi toituda. Kui märkad end mõtlemas, et «esmaspäeval alustan uuesti», «see toit on paha» või «täna ma ei saanud hakkama», siis tuleta endale meelde, et ranged dieedid pole sind siiani aidanud ja toidu puhul ei saa kasutada sõnu «hea» või «halb». 

Õpi, millised toidud sobivad just sulle. Osaliselt sööd sa üle ja tunned end dieedi ajal halvasti seetõttu, et pead sööma toitusid, mis sulle ei sobi. Õigem oleks süüa seda, mis teeb su kehale head, aga mis ka päriselt maitseb. Võta aega, et saaksid toidumaailmas ringi vaadata ja juurde õppida, millised söögid täidavad kõhtu ja pakuvad ka maitsenaudingut ning millised toidud sinu kehale kõige paremini ei sobi. Pea meeles, et kõige õigem teejuht on sinu oma keha, mis tegelikult tahab olla normaalkaalus. Sa pead vaid teda paremini kuulama hakkama.