Neli huvitavat nõuannet, kuidas oma elustiili tervislikumaks muuta

Foto: SCANPIX

Me kõik teame, mida oma tervise heaks tuleb teha: söö ohtralt puu- ja juurvilju, liigu ringi, joo palju vett, maga korralikult jne. Need juhtnöörid ei üllata ilmselt kedagi, aga kuna elutempo muutub järjest kiiremaks, siis tundub, et nendest nõuannetest enam ei piisa, et elada õnnelikult ja tervislikult.

Praegusel ajal tähendab tervislik eluviis enamat kui «vähem toitu ja rohkem liikumist». Eratreener Michelle Bridges on öelnud: «Guugeldades võib leida palju toitumisnõuandeid ja treeningvideoid, aga kui inimene korrasta seda, mis toimub tema peas, kui ta ei lõpeta iseenda saboteerimist ja ettekäänete otsimist, siis pole neist nippidest mingit abi.» Kuna maailm, milles me elame, on pidevas muutumises, siis on loogiline, et ka tervisliku eluviisi retsept muutub, kirjutab Elite Daily.

Aga väike hoiatus: pole olemas üht maagilist juhendit, mis toimiks iga inimese puhul!

1. Tee kindlaks, mis sinu puhul kõige paremini toimib

Iga inimene ja iga keha on erinevad. Ära ürita järgida süsivesikutevaba dieeti ja ära eelista vaid madala rasvasisaldusega tooteid, kui tead juba ette, et sa ei suuda neist juhtnööridest kinni pidada. Dieedid pole loodud nii, et need sobiksid kõigile. See, mis ühe puhul toimib, ei pruugi teisel mingeid tulemusi anda ja see on täiesti normaalne.

Õnneks leidub tänapäeval niivõrd palju erinevaid valikuid, et iga inimene leiab mõne toitumis- või treeningviisi, mis sobib kõige paremini tema elustiiliga. Kui üks meetod ei toimi, proovi midagi muud. Pea meeles ka seda, et sõnal «tervislik» on kõigi inimeste jaoks erinev tähendus.

2. Leia ühendus oma mõtetega

Ärksus on üks mediteerimisviise, mis parandab inimese heaolu ja psühholoogilist tervist. Meid saadavad pidevalt erinevad mured. Me muretseme sellepärast, mis juhtus eile, mis juhtub täna ja mis võib juhtuda homme. Iroonilisel kombel ei lähe aga enamik stsenaariumitest, mis me oma peas välja mõtleme, kunagi täide. Me kulutame muretsemisele palju energiat ja see on kurnav.

Ärksameelne on väga lihtne olla, kuna see õpetab hetkes elama ja hetke nautima. Ärksus tähendab seda, et sa oskad märgata ilma kritiseerimiseta ning see aitab meil kogeda elu just nüüd ja praegu. Mida rohkem seda harjutada, seda lihtsamaks see muutub. Ärksus aitab leevendada stressi, parandab unekvaliteeti, pakub leevendust ärevusele ja aitab endaga sõbraks saada.

3. Tõuse nagu päike

Varakult ärkamine kõlab teoorias väga hästi, kuid seda pole sugugi nii lihtne regulaarselt teha. Ent varajane ärkamine on kasulik, kuna see annab rohkem energiat, parandab meeleolu ja soodustab ka paremate treeningharjumuste teket. 

Uuringud on näiteks näidanud, et neil inimestel, kes puutuvad hommikul vara kokku päikesevalgusega, on madalam kehamassiindeks. Normaalne kehakaal on vaid üks varajase ärkamise boonustest. Kõige ilmselgemaks plussiks on see, et varakult ärgates on su päev pikem ja sa jõuad rohkem korda saata.

Pea meeles, et harjumuste muutmiseks võib kuluda umbes 21 päeva, seega sa pead varakult ärkama rohkem kui ühel hommikul, et see tunduks sulle normaalne ja tekitaks hea meeleolu.

4. Kasuta elektroonikat

Praegusel ajal kuuleme sageli seda, et telefonid ja muu elektroonika tuleks vabal ajal endast kaugemale lükata. Pole kahtlustki, et nutiseadmed võivad lausa sõltuvust tekitada. Aga mis siis, kui muudaks ebatervisliku harjumuse positiivseks?

Leidub palju rakendusi, millest võib kasu olla nii mõistusele kui kehale. Näiteks võid kuulata sammsammulist juhendit, kuidas teha kodust lahkumata joogat, leida oma telefonist iga päev uusi tervislikke retsepte jne. Kui kasutada elektroonikat mõõdukalt, võib sellest saada hea kaaslane, mis stimuleerib mõtteid ja aitab leida sidet inimestega, kel on sinuga sarnased huvid.