/nginx/o/2015/04/30/4012645t1h872d.jpg)
Kirjastaja ja kirjanik Epp Petrone rääkis ajakirjale Naisteleht, et on alati olnud püsimatu ja otsib rahu raamatutest, kirikutest, teatrist, loodusest ja ka paastumisest, et endaga kontakti saada. Möödunud aastal tegi ta neljapäevaseid veepaaste koguni viis korda.
Paastumist ei plaani Epp pikalt ette. «Olen käinud peamiselt Lusika paastutalus Viljandimaal, sealne perenaine Sirje ja tema esoteeriline lähenemine sobivad mulle hästi. Sirje igatahes ütleb nii, et inimese keha tunneb selle ära, kus on piir, kui palju ja tihedalt ta paastuda võiks.»
Esimest korda paastus Epp 16 aastat tagasi. Seitsmepäevasest täispaastust väljatulek oli keeruline. «Olen iga paastuga midagi juurde õppinud, aga esimene kord oli just see õpitund, et pärast paastumist tuleb sama palju päevi võtta ka rahulikuks keskkonnas taastumiseks.»
Paastumist ei tee Epp kaalust alla võtmise jaoks, sest kaalu poolest on ta peagi samas seisus. «Minu jaoks kõige olulisem on aga vaimne puhastumine,» märgib ta. «Sul on aega enda jaoks, kõnnid palju metsaradadel, istud saunas, eelistatavalt üksi… Saad mõtted kogu oma elu suhtes puhtamaks.»