Tänaselgi päeval on paljud meist soola oma toidulaualt kõrvale heitnud, võttes kuulda hoiatusi soola kahjulikkusest tervisele. Väikestes kogustes on see maailma vanima maitseaine tiitlit kandev aine aga meie keha igapäevaelulisteks funktsioonideks hädavajalik. Ja kas teadsid, et lisaks toiduvalmistamisele on sool omal kohal ka iluprotseduurides? Väike loetelu sellest, mida kõike saab soolast valmistada: puhastava toimega vannisoola, probleemsele nahale mõeldud näovee, hambapasta, juuksetugevdaja, koorimiskreemi ja sooja mähise mitmete valude vastu. Soola puhul on äärmiselt oluline, mis tüüpi soolaga on tegemist, et saaksid valida enda nahatüübile sobivaima, kirjutab Sensa.
Maailmas tuntakse ligi 60 soolatüüpi, küll jämedat, küll peent, rikastatud kujul ja puhast. Peamiselt eristatakse soola aga siiski valmistamismeetodi põhjal, mis jaotab soolad rafineeritud ja looduslikeks sooladeks. Järgmiseks jaotusaluseks on päritolu: kas tegu on kivi- või meresoolaga. Rafineeritud sool, mida enamasti tavaliseks lauasoolaks nimetatakse, on puhas naatriumkloriid – sisaldades naatriumi ja kloriidi ioone – ning on kõige odavam ja kättesaadavam soolatüüp igal pool. Tööstusliku töötluse tagajärjel on see sool kaotanud pea kõik väärtuslikud mineraalained, sageli lisatakse sellele joodi, mis toimib nii maitselisandi kui ka säilitusainena. Selle soolatüübi kasutamine suurtes kogustes ongi tervisele kahjulik, kuna selle tagajärjel ohustavad meid kõrge vererõhk ja vereringehäired.
Looduslik sool, lähtuvalt sellest, kuidas see saadakse, võib sisaldada kuni kaheksatkümmet mineraalainet: sageli kuuluvad nende hulka kaltsium, kaalium, naatrium, mangaan, broom, raud, fluoriid ja jood ning vähesel määral ka ränihape, mis aitavad soolal kehasisest temperatuuri tasakaalustada, reguleerida rakkude ülehappesust ning kiirendada ainevahetust. Kõik need soola omadused aitavad välises plaanis aeglustada vananemisprotsessi, lisaks on sool põletikuvastane ning puhastab nahka ja juukseid mürgistest jääkainetest.