/nginx/o/2015/04/02/3929107t1h2825.jpg)
Järgmine kord, kui tunned end paksuna, ära jõllita kaalu ega imesta, mis küll võis valesti minna. Pigem mõtle sellele, millised isikuomadused sind kõige paremini iseloomustavad.
Kas ja kuidas mõjutavad erinevad isikuomadused toitumisharjumusi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šveitsi teadlased viisid läbi uuringu, millest selgus, et isikuomadused juhivad meie toitumisharjumusi. Teadlased kogusid enam kui tuhandelt inimeselt andmeid nende iseloomu, toitumise ja toidueelistuse osas, kirjutab Business Insider.
«Avastasime, et inimese iseloom määrab selle, miks ja mida ta sööb,» ütles uuringu autor Carmen Keller.
Teadlaste sõnul on viis isikuomadust, mis elu jooksul üldiselt ei muutu:
- ekstravertsus ehk see, kui palju vajab keegi kontakti teistega;
- avatus kogemustele ehk see, kui palju ihkab inimene oma ellu uusi asju;
- kohusetunne ehk see, kui palju keegi järgib reegleid;
- meeldivus ehk see, kui väga me soovime teistele meeldida;
- neurootilisus ehk see, kui kerge on kellegi emotsioone mõjutada.
Huvitaval kombel mängisid need isikuomadused erinevate toitumisharjumuste juures oma rolli. Kelleri ja tema kolleegi Michael Siegristi raportis seisab:
- «Kohusetunne aitas ennetada magusate ja soolaste toitude tarbimist ning magustatud jookide joomist juhtides tähelepanu teadlikule toitumisele.»
- «Neurootilised inimesed kipuvad emotsioonide ajel sööma ja tarbivad rohkem kõrgema energia sisaldusega ning tuntavalt magusaid või soolaseid toite, eeldatavasti selleks, et negatiivsete tunnetega toime tulla.»
- «Mida sotsiaalsem on ekstravertne inimene, seda rohkem kahjustab see tema tervist.»
Selgus, et neurootilisusele kalduvad inimesed on emotsionaalsed sööjad ja ekstraverdid, kes käivad sageli sõpradega väljas söömas, tellivad suuremaid portsjoneid ebatervislikku toitu.
Kohusetundlikud inimesed armastavad näiteks tähtaegadest kinni pidada, kuid täpselt samasuguse täpsuse ja tõsidusega suhtuvad nad ka toidueelistusse: kartulikrõpsude asemel võtavad nad näiteks hoopis porgandeid, kuna teavad, et need on kasulikumad.
Kuigi antud uuring oli üsna väike ja viidi läbi vaid ühes riigis, on see siiski oluline läbimurre ja tõestas, et isikuomadused ning toitumine on omavahel seotud.