Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Rituaal igapäevase toidu nautimiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Väljendid «söögipalve» või «toidu õnnistamine» ei kõla tänapäeval eriti igapäevaselt, sobitudes pigem ajaloolisse filmi või vaga koguduseliikme koju. Mida võiks need väljendid tähendada meile tänasel päeval, kui söömisest ja toidu mõjust inimese tervisele räägitakse rohkem kui varem, kuid palve ja õnnistus tekitavad võõristust?

Toidu õnnistamine on otsekui väike tänulik peatus enne kingituse vastuvõtmist, rituaal, millega pühitseda see, mille enda sisse neelad, kirjutab terapeut Jana Reidla salasona.eu-s. Eriti on sellest abi, kui probleemiks on liigne söömine või (sageli sellega seotud) harjumus mitte tähele panna seda, mida endale suhu pistad. Niisiis aitab toidu õnnistamine ohjeldada aplust ja keskenduda eelseisvale tegevusele kogu tähelepanuga. Rituaali eesmärk on luua söömiseks sobiv meeleseisund ja olla tänulik selle eest, mis on su ees laual.

Mida sa tavaliselt söömise ajal teed? Kas lisad oma organismile kütust nagu autojuht, kes tanklas bensiini paaki lastes räägib samal ajal telefoniga tööasju, loeb seinal plinkivat võileivareklaami ja mõtleb: «Pagan, kütus jälle kallimaks läinud!». Kas istud laua taha ja naelutad pilgu taldriku kõrval lebavale ekraanile. Vahepeal toksid vasaku käega uudiseid või mängu samal ajal, kui paremaga käib lusikas lõunasupiga suhu. Automaatselt lisandub suts soola, sest «ükskord ju oli mage». Juba on kaks pirukatki supi kõrvale ära söödud, keefir joodud. Lõuna läbi, minek. Kui sult õhtul küsitaks, mida sa täna lõunaks sõid, ei mäletaks sa sellest suure tõenäosusega midagi.

Õhtul võib kõrvaltegevusi olla veel rohkem. Lisaks nutitelefonile mängib telekas, laps tahab tähelepanu ja abikaasa räägib päevaseid muljeid. Kõht on tühi ja vajab kiiret täitmist… Kiiresti süües saab toit enne otsa, kui täiskõhutunne ajju jõuab ja nii sööd suurema hulga toitu, kui tegelikult vajad. Peale selle jäävad kiirustades ja rööpräheldes ära nautlemine ja tänulikkus – kaks rahulolu tagajat.

Nautlemise toob sinuni tähelepanu selle vastu, mida sa teed. Sellele, kuidas püsida pikka aega keskendunult näiteks šokolaadi nautimise juures, on pühendatud lausa ärksuse harjutusi. Aga vana äraproovitud viis, mis ühendab endas keskendumise ja tänulikkuse, on ka söögipalve. Kui palve näib sulle liialt kiriklik sõna, võid selle ümber nimetada tänuks toidu eest.

Kõigepealt on su ees puhas taldrik, nuga ja kahvel. Tunned toidu lõhna? See sõõrmeid ergutav aroom teatab, et kas sina ise või keegi teine on hoolega ettevalmistusi teinud, et sul oleks kohe midagi taldrikule panna. Nüüd ongi õige hetk, et sõna või mõttega tänada söögi valmistajat. Seejärel võid tänada Loodust, kus need toiduained on saanud kasvada, ja inimesi, kes on kasvatamisele kaasa aidanud. Lõpetuseks võid veel sõnastada oma suhtumise sellesse, mida sa sööma hakkad: «Ma õnnistan oma sööki armastuse ja rõõmuga, see toidab hea energiaga minu keha ja on mu tervisele kasulik. Ma naudin oma sööki tähelepanu ja armastusega.» Kui toit otsa saab, oleks hea veel kord toidu eest tänada ja kokka kiita. Nii külvad seemne järgmisele meeldivale söögikorrale.

Oled võib-olla kuulnud, et koka meeleolu kajastub toidu maitses, et «õnnelike» kanade munad on suurema toiteväärtusega kui puurikanade omad, et surmastressis pudulojuste lihast kandub sööjale edasi masendus ja viha? Ma olen igati mahetoidu poolt, aga samas arvan, et selle tagaajamisega ei maksaks üle pingutada. Hirmu ja umbusuga poetoidule lähenedes võid endale samamoodi kahju teha. Ära tekita endale liigset stressi, muretsedes, mis sinu söögi algmaterjalidega on enne sinu juurde jõudmist tehtud! Sa ei saa niikuinii kontrollida kõike, mis maailmas juhtub. Ja kui see sulle siiski nii oluline on, siis võta kaalumisele võimalus, et lähed maale elama ja kasvatad toitu endale ise, suhtled teiste toredate maainimestega ja saad neilt seda, mida ise ei kasvata.

Aga tegelikult on võimalus toit enda jaoks parimaks teha ikkagi sinu käes. See on su enda sõnastatud taotlus (või õnnistus), millega teed selle toidu endale sobivaks ja kasulikus. Õnnistamisega viid oma positiivsed mõtted toidu sisse. Sellise taotluse eesmärk on ka hajutada hirmud, et see söök teeb sind paksuks või on muul viisil kahjulik. Taotlus on kõva mõjuga, eriti kui see sõnastada südamest tulevate sõnadega. Näiteks: «Ma naudin seda koogitükki ja see teeb mulle ainult head!»

Seega, et toit oleks sulle kasuks, mitte kahjuks:

  • Võta söömise jaoks aega.
  • Saada enne sööma asumist hetkeks tänutunne toidu valmistajatele ja kasvatajatele ning esita taotlus, et see toit oleks sinu jaoks parim ja kasulik.
  • Pühenda söömise ajal oma tähelepanu toidule, selle lõhnale, värvile ja maitsele. Naudi seda, mis on (ja ära lase end häirida mõtetest, mis võiks olla).
  • Ole tänulik ka söögi lõppedes.
  • Aeglane söömine aitab liialdamist vältida. Kui sööd liiga kiiresti, jõuab täiskõhutunne kohale tükk aega pärast taldriku tühjaks saamist ja sul võib tekkida soov seda uuesti täita.
Tagasi üles