Mis põhjustel võib nahk kollakaks tõmbuda?

Foto: SCANPIX

Nahast rääkides keskendutakse sageli pooridele, ebatasasustele ja muule säärasele. Samas unustatakse, et nahk on organ ning selle väljanägemine peegeldab organismi tervist. Ehk siis, kuigi naha seisundid on tugevalt seotud kosmeetikaga, ei tohiks unustada, et see on tugevalt seotud ka tervisega.

Ei ole harvad näited inimestest, kelle nahk on hakanud särama just põhjusel, et nad on muutnud oma eluviise ja harjumusi tervislikumaks, kirjutab Teazy.ee.

Siinkohal pole ka mitte ülekohtune rõhutada, et muutusi naha värvuses ja struktuuris tuleks kindlasti jagada ka oma arstiga. Seda ka põhjusel, et alati ei pruugi näiteks värvuse muutus olla seotud just selle kõige hullema haigusega ning iseenese diagnoosimisega ei ole tervislik hoogu minna.

Mis põhjustab kollast nahka?

Põhjusi, miks nahk muutub kollakaks, on mitmeid, sealhulgas nii tõsiseid kui ka mitte tervist ohustavaid. Kaks peamist kollaka naha põhjustajat on karotenoidid ja bilirubiinid.

• Karotenoidid on rasvlahustuvad pigmendid, mida leidub oranžides, kollastes, punastes ja rohelistes puu- ja köögiviljades ning, mis kaitsevad neid UV-kiirguse eest. On teada 600 karotinoidi.
• Alfa-karoteen – keedetud porgandis (rohkem kui toores porgandis), kõrvitsas.
• Beeta- karoteen – aprikoosis, maguskartulis (bataat), brokkolis (Brüsseli kapsas), mangos, kõrvitsas. β – karoteenil on oluline roll vähi ennetamisel, see tõkestab vabade radikaalide teket.
• Lükopeen – aine, mis annab tomatitele, arbuusidele, roosadele greipidele punase värvuse. Leidub tomatipastas. Takistab vähirakkude arengut, kaitseb tubakasuitsus leiduvate kantserogeenide eest, UV-kiirguse eest.
• Bilirubiin on aine, mis tekib vananenud erütrotsüütide ehk vere punaliblede normaalse lagunemise käigus. Bilirubiin liigub verega maksa, eritub sappi, siis soolde ning organismist välja. Kui bilirubiini ainevahetus häirub, hakkab tema hulk veres tõusma. Mida enam bilirubiini verre kuhjub, seda kollasemaks muutuvad nahk ja limaskestad ning silmavalged.

Olukorda, kus nahk on muutunud kollaseks näiteks põhjusel, et süüakse väga palju porgandeid või teisi karoteeni sisaldavaid köögi- ja puuvilju, kutsutakse hüperkarotineemia, kus üleliigne beeta-karotiin, mis on oranži värvi, koguneb naha alla.

Kui kollane on hea…

Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis positiivne nahamuutus kollakaks on seotud toiduainetega. Seda on kinnitanud ka uurimus, kus jälgiti naha muutusi, kui noor inimene vahetas tavapärase kiirtoidu tervislikuma ja karoteenirikkama toidu vastu. Karotenoidid mitte ainult ei anna juurde jumet, vaid need on ka tugevad antioksüdandid, mis aitavad võidelda oksüdatsiooniprotsessist tingitud rakukahjustustega.

Uurimus tegi ka kindlaks, et kollakat jumet seostatakse ka tervisega. Nimelt muudeti mõnede inimeste jume fotodel natuke kollakamaks ja katsealustel paluti hinnata, kes inimestest on tervemad. Valik langes neile, kellele oli lisatud natuke kollakamat jumet ja seda olenemata rassist. Tervislik kollakas kuma nahal on peenem ja õrnema pigmendiga kui see, mis viitab tõsisele haigusseisundile.

Kui kollane on halb…

Muutunud on vererakkude ja maksa vaheline dünaamika ning sellel põhjusel muutub kollakaks nii nahk, silmad kui mõnikord ka limaskest. Nagu eelnevalt märgitud, siis põhjuseks on bilirubiin – aine, mis tekib vananenud erütrotsüütide ehk vere punaliblede normaalse lagunemise käigus.

Bilirubiini ainevahetuse häirumisest põhjustatud naha kollasuse puhul eristatakse kolme ikteruse (ikterus on naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus, mida põhjustab bilirubiini hulga suurenemine veres) tüüpi:

• Hemolüütiline ikterus võib esineda aneemia ehk kehvveresuse ning mõningate nakkushaiguste (näiteks malaaria) korral. Bilirubiini tekib liiga palju ja see hakkab verre kuhjuma;
• Maksarakuline ikterus tekib maksarakkude kahjustumise tõttu, näiteks maksapõletiku ehk hepatiidi ja maksatsirroosi ehk maksakortsumuse puhul, kui kahjustunud maks ei suuda verest bilirubiini eemaldada;
• Sulgusikterus on sapi äravoolutakistuse tagajärg, näiteks sapiteede ahenemise, kivi või kasvaja poolt tekitatud sulguse tõttu.

Ka mõned ravimid võivad tekitada ikterust. (allikas: www.inimene.ee)

Kui naha kollasus on murettekitav, siis on soovitav teha vereproov, kus määratakse kindlaks nii bilirubiini tase kui ka võimalus, et ollakse nakatunud viiruslikku hepatiiti. Ultraheli uuring võimaldab vaadelda sapipõie, sapiteede ja maksa tegevust.

Naha muutumine kollakaks võib olla põhjustatud nii positiivsetest kui ka negatiivsetest asjaoludest. Kui see muutumine on toimunud äkki ja sellel pole otsest seost näiteks toitumisharjumuste muutmisega, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, sest see võib olla märk tõsisest terviserikkest. Muidugi, arstiga on otstarbekas konsulteerida igasuguse naha muutuse korral, sest nahk on organ, mis on seotud kogu meie organismiga.