Käitumisviis, mis võib lõpuks rikkuda ka igati hea suhte

Foto: SCANPIX

Suhtes teineteise kritiseerimine võib osutuda rängaks veaks, sest sellest saavad alguse veel paljudki teised käitumisviisid, mis suhet õõnestavad. 

Psychology Today kirjutab, et kriitika mõjub suhtele hävitavalt kui:

• kritiseeritakse partneri isikupära või iseloomu, aga mitte tema käitumist;
• kriitikas on ohtralt süüdistusi;
• see ei keskendu arengule;
• kriitika põhineb arusaamal, et millegi tegemiseks on ainult üks õige meetod;
• see on teist alavääristav.

Enamasti algab suhtes teineteise kritiseerimine pihta tasahaaval ning aja jooksul see eskaleerub, tõstes samal ajal vastumeelsust teineteise suhtes. Kritiseeritav tunneb, et teda püütakse igal sammul kontrollida ning see ärritab kritiseerijat veelgi, kes siis omakorda arvustab teist veelgi rohkem ja nõiaring süveneb.

Kahjuks ei jõua sageli kritiseerijale pärane lihtne tõsiasi, et kriitikaga teist ei paranda. Mitte keegi ei arene alavääristava suhtumise pärast paremaks inimeseks. Kui sel ongi lühiajaline mõju, siis pikemas perspektiivis tekitab see partneris vaid üha suuremat vastumeelsust.

Kritiseerimisest pole tolku, sest see hõlmab kaht asja, mida inimesed enim vihkavad:

• see tähendab, et peab olema alandlik
• ja see on alavääristav.

Kuigi inimestele ei meeldi olla alandlik, meeldib meile koostööd teha. Kritiseerijad eiravad inimese põhiloomust - kui inimest hinnatakse, on ta valmis kompromissideks; kui teda ei hinnata, hakkab ta vastu. Kui tahad, et partner end muudaks, siis näita talle, et oskad teda väärtustada. Kui tahad, et ta punniks vastu, siis kritiseeri teda nii kuis jaksad.

Tegelikult on ju kriitilistel inimestel nutti küll, et oma harjumuse mõttetust mõista. Miks nad siis ometi seda jätkavad?

Nad jätkavad seda, sest kritiseerimine on oma ego kaitsmiseks väga lihtne moodus. Inimesed ei kritiseeri teisi seepärast, et nad pole nõus mingi käitumise või suhtumisega. Nad teevad seda siis, kui tunnevad, et teise käitumine või suhtumine on kuidagi neid ennast alavääristav.  Kriitilised inimesed solvuvad enamasti väga kergesti ja nad tahavad võrreldes teistega rohkem oma õrna hinge kaitsta. Inimene võib selliseks kujuneda siis, kui vanemad, õed-vennad või eakaaslased teda ennast lapsepõlves palju kritiseerisid.

Kuidas aru saada, et oled liiga kriitiline?

Kritiseerija saab oma käitumisveast tavaliselt ise viimasena aru. Nagu ikka, ei oska inimene enda silmas palki näha. Kui keegi ütleb, et oled liiga kriitiline, siis tõenäoliselt sa seda oledki. Aga on veel parem võimalus selle selgeks tegemiseks: mõtle, mida sa tavaliselt mõttes (või ka valjul häälel) endale ütled, kui pillad midagi maha või teed vea? Kriitiline inimene ütleb tavaliselt midagi halvustavat: «Kobakäpp!», «Lollpea!», «Oh sind rumalukest» vmt. Kui sa käitud iseendaga nii, käitud tõenäoliselt nii ka teistega.

Kriitika versus tagasiside

Tihti petavad kriitilised inimesed end arvamusega, nagu nad oleksid pelgalt abivalmid inimesed, kes aitavad teistel end parandada. Alljärgnevalt on välja toodud viisid, kuidas neid kaht eristada.

• Kriitika keskendub sellele, mis on valesti. («Miks sa ei võiks arveid õigel ajal ära maksta?»)
• Tagasiside keskendub võimalusele, kuidas midagi parandada. («Vaatame koos viimased arved üle.»)
• Kriitika toob välja teise halvimad iseloomujooned. («Sa oled kangekaelne ja laisk.»)
• Tagasiside tõstab esile käitumise, mitte iseloomu. («Kas me võiksime alustada sellega, et sorteerime arved läbi ja tõstame ettepoole need, mille tähtaeg hakkab kukkuma?»)
• Kriitika on alavääristav. («Tundub, et sa pole lihtsalt piisavalt tark, et sellega tegeleda.»)
• Tagasiside on julgustav. («Ma tean, et sul on väga palju teha, aga ma olen kindel, et koos saame me sellega hakkama.»)
• Kriitika on süüdistav. («See on sinu süü, et me oleme kaelani võlgades!»)
• Tagasiside keskendub tulevikule. («Me saame sellest jamast välja, kui me mõlemad loobume mõnest hüvest. Mis sa arvad?»)
• Kriitika eesmärgiks on kontrollida. («Mina tean, mis on kõige parem. Mina olen targem ja mul on parem haridus.»)
• Tagasiside austab iseseisvust. («Ma austan su valikut, kuigi ma pole sellega päris nõus.»)
• Kriitika on sunnimeetod. («Sa teed nii nagu ma tahan, või ma hoian sust eemale või karistan sind mõnel muul moel.»)
• Tagasiside ei sunni kedagi millekski. («Ma tean, et me leiame mingi lahenduse, mis sobib meile mõlemale.»)

Oluline on aga teada, et kui sa oled parasjagu vihane, siis võib igasugune tagasiside tunduda kriitikana, olgu see kui heatahtlik tahes. See tuleneb sellest, et inimesed reageerivad emotsionaalsele toonile, mitte kavatsusele. Katsu enne asja kallale asumist maha rahuneda, et tagasiside tunduks ka partnerile heatahtlik.

Kallimale tagasisidet andes keskendu oma põhiväärtustele.

• Keskendu arengule.
• Mõtle, millist käitumist sa tahaksid näha ja väldi oma partneri või lapse iseloomuomadustele keskendumist.
• Julgusta muutumist, aga ära õõnesta teise enesekindlust.
• Kui pakud abi, siis tee seda siiralt.
• Austa oma partneri iseseisvust.
• Kui ta ei tee nii nagu sa tahaks, siis ära karista teda lähedusest hoidumisega.

Kui märkasid, et oled oma loomult kriitiline inimene, siis proovi oma käitumisel silma peal hoida ja kritiseerimise impulsile vastu hakata. Ära lase sel oma suhteid lähedastega rikkuda.