Toitumishäire võib olla palju enamat, kui enese näljutamine või toiduga pidevalt liialdamine. Hiljuti läbi viidud uuring näitas, et kuuel naisel kümnest esineb erinevaid toitumishäireid. Üks naine jagab Shape.com vahendusel oma lugu.
Salasöödiku ülestunnistus: miks ma peidan toitu
«Ma töötan tervise valdkonnas, seega peaksin ju targem olema,» ohkas Eva, kahekümnendates treener, kelle salajaseks paheks on toit. «Pühade ajal tõid kliendid meile palju maiustusi. Me ütlesime, et ei tarbi suhkrut ega gluteeni ja viisime kõik maiused puhketuppa. Aga ma armastan küpsiseid ja šokolaadi ning kui olin viimasena tööl, sõin kiirelt mõned maiustused ära.»
Selline käitumine tekitas naises aga piinlikkust, kuna ta arvas, et teised jõuavad talle jälile. «Ma üritasin varjata seda, et olin küpsiseid söönud ja sättisin alles jäänud maiused taldrikul ümber. Ma peitsin prügikastis ära ka kommipaberid. Ma tundsin alati end nii halvasti, kui olin sel moel käitunud - miks mul polnud üldse tahtejõudu?»
Eva kaitseks võib öelda, et kuna ta andis päevas järjest kolm intensiivset treeningut, siis pole mingi ime, et ta keha vajas kiiret «kütust». Tegelikult pole Eva ainuke, kel on selline probleem. Hiljuti viidi läbi uuring, milles osales 2000 naist ja 60 protsenti neist tunnistasid, et nad on salasöödikud ning 23 protsenti on varjanud tõendusmaterjale samamoodi nagu Eva.
«Ma ei oska öelda, miks ma sellest üldse hoolin. See on ju minu keha ja ma teen ise oma valikuid. See pole kellegi teise asi. Ma ei tea, miks ma nii käitun, aga ma ei suuda ka lõpetada,» rääkis Eva.
Eval ei esine probleeme ainult tööl. Mõnikord valmistab ta kodus plaaditäie küpsiseid ja kui taipab, et on üksi liiga suure koguse ära söönud, peidab ülejäänud küpsised prügikasti või sööb kiirelt kõik otsa, et kallim talle jälile ei saaks. «Ma pesen isegi kõik nõud ära, et küpsistest poleks mingit jälge,» sõnas ta. «Mees on mõnikord koju tulnud ja küsinud: «Mis lõhn see on? Kas sa tegid küpsiseid?» Ma olen talle kiirelt vastanud, et pole siin mingeid küpsiseid.»
Ka see, et Eva valetab oma partnerile, on salasöödikule omane. Uuringust selgus, et 55 protsenti naistest muretsesid kõige rohkem selle pärast, et kallim ei saaks nende pahest teada. «Mõni aeg tagasi sõin kodus väikeseid šokolaade ja kallim ütles: «Tõesti? Sa sööd need kõik ära?» Sel hetkel vastasin talle: «Jah, mis siis?», kuid tegelikult tekitas see minus väga halva tunde. Ma oleksin võinud vaid ühega piirduda,» nentis Eva. «Kui ma saan mehe peale pahaseks, siis ma söön palju magusat. See on vist minu viis tema vastu mässu üles näidata.»
Uuringus osalenud naised tunnistasid, et söövad salaja kõige rohkem siis, kui tunnevad viha, kurbust või stressi. Toit pakub naiste sõnul neile lohutust.
Toitumisekspert Denise Welch ütles, et antud uuring näitas selgelt, et paljude jaoks pole toit üldse seotud söömisega, vaid hoopis sellega, mis toimub meie peas. «Niiöelda keelatud toiduainete salaja tarbimine - näiteks dieedi ajal või seetõttu, et ei taheta lastele halba eeskuju näidata - tekitab hetkeks hea meeleolu. Ent see kestab väga lühikest aega ja tavaliselt järgneb sellele süütunne.»
Kuigi aeg-ajalt võib ette tulla, et pistame midagi salaja põske, viitab regulaarne salajane söömine aga suuremale probleemile. Salasöödikuid võivad kimbutada toiduga liialdamine, oksendamine ja tõsisemad toitumishäired. Isegi kui teatud toitude tarbimine ei tekita sinus süütunnet, hoiatas Welch selle eest, et salaja süües võime alateadlikult asendada toitvad ja kasulikud söögid rämpstoiduga ning see ei mõju hästi ei vöökohale ega tervisele.
Eva teab, et ta peaks oma salajasest harjumusest vabanema ning tema sõnul tuleks alustada sellest, et ta peaks lõpetama teiste arvamusest hoolimise. «Lihtne on mõelda, et kõik jälgivad ja kritiseerivad sind, eriti kui sa pole kõige saledam ja sööd pidevalt küpsiseid,» sõnas ta. «Aga tegelikult peaksin ma ju toitu nautima. Salaja töötajatele mõeldud duširuumis küpsiseid süües ei saa ma öelda, et ma naudiksin seda.»