Kaudselt on kõhuli olemine seotud ka haaramisoskuse arenemisega – mida rohkem beebi oma keharaskust kätele toetab, seda tugevamaks saab tema õlavööde ja seda stabiilsem on õlaliiges asjade haaramisel.
Kõhuli asendil on ka suur roll beebi lülisamba arengus. Mis aga saab siis, kui beebi keeldub kõhuli olemast? Vastus on imelihtne – harjutamine teeb meistriks! Ära loobu väikese jorina peale beebit kõhuli panemast. Trenn ju peabki pingutustnõudev olema. Lühiajaline kuid sagedane kõhuli olemine on parem kui mitte midagi.
Kui minu laps oli kahekuune, avastasin ma, et ta kohe üldse ei naudi kõhuli olemist. Ta polnud nõus kõhuli olema isegi paar sekundit. See on ilmselt iga beebidega tegeleva füsioterapeudi õudusunenägu! Mina aga võtsin selle «väljakutse» vastu ja tasapisi harjutusi tehes ning järjekindlalt igal ärkveloleku ajal teda kõhuli pannes oli poiss kuu pärast nõus kõhuli olema järjest juba 5 minutit. Nüüd, viiekuusena, veedab ta enamuse oma ärkveloleku ajast kõhuli.
Proovi sinagi oma beebiga neid harjutusi, mis panid minu lapse kõhuli olemist nautima.
Istu, aseta beebi ülekeha oma reiele ja meelita teda mänguasjaga ülespoole vaatama. Kui beebi ülakeha on kõrgemal kui puusavööde, on tal lihtsam pead tõsta ning kaela ja selga sirutada.
Heida pikali ning aseta beebi kõhuli oma säärtele. Kiiguta oma jalgu ette-taha ja külgedele. Beebi naudib väga kõhutamist, kui saab emmet vaadata.
Aseta beebi võimlemispallile. Liigu palliga ette, paremale ja vasakule. Eriti efektiivne on harjutus siis, kui beebil on midagi huvitavat enda ees vaadata (peegel, issi mänguasjaga jne).