Ema lapse dieedist: taskuraha tuleb anda vaid nii palju, kui maksab puhvetis õun!

Foto: SCANPIX

Perefoorumis kurdab murelik ema, et tema kooliealise lapse kehakaal on tõusma hakanud. «Laps on muidu aktiivne, sõidab palju rattaga. Sööb tavalist eestlaste kodutoitu. Tal on oma taskuraha ja koolis puhvetist oleme lubanud tal jooke-näkse osta, sest teised ju saavad ka. Kas peaks selle ära jätma?» uurib ta. Teine ema avaldab arvamust, et koolpuhveti snäkid tuleks sel puhul ära jätta.

Mul on kaks tütart, kaks aastat vanusevahet, söövad sama toitu. Suuremal lapsel oleme kaaluga võidelnud juba lasteaia lõpurühmast saadik. Last jälgides olen leidnud, et ta kipub sööma liiga suuri koguseid, sest ta ilmselt ei saa kohe aru, et kõht on nüüd täis.

Lahendasin asja nii: viisin sisse tervele perele uued reegild - magustoitu (ja magusat üldse) saab ainult nädalavahetustel. Kahte päeva on palju lihtsam kontrollida, kui tervet nädalat ja kogu aeg. Nädalavahetusel teen väga lahke näo ja pakun näiteks jogurtijäätist või otsin midagi muud sellist, mis võiks anda võimalikult vähe kaloreid.

Koolisnäkkide jaoks saab ta raha täpselt nii palju kui maksab puhvetis õun (20 senti). Meie perearst kunagi ütles, et kui ta avastas, et tema teismelised käisid regulaarselt hamburgereid ja hot dog’e ostmas, siis ta korjas neilt taskuraha ära. Kui korralikku toitu osta ei oska, siis olete näljas või lähete koju sööma. Karm, aga mõjuv, pole mingit mõtet lasta halbadel harjumustel juurduda.

Kui lapsed on piisavalt väikesed, siis nad lihtsalt aktsepteerivad reegleid. Vii need sisse teatud tähtajaga. Erandeid muidugi on, sünnipäevad jne. Kodus maiustused pole laste käeulatuses, kättesaadavad on ainult õunad jms.

Hea lugeja, mis Sina arvad? Kas lapsel peab olema taskuraha maiustuste ostmiseks? Loe kogu arutelu Perefoorumist!