:format(webp)/nginx/o/2014/10/09/3416745t1h1167.jpg)
Saatejuht Carmen Pritson-Tamme rääkis Naistelehele, et reisis 1980ndate lõpus emaga Dagestani, kus ta rööviti.
Carmen Pritson-Tamme seisis varateismelisena surmaga silmitsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Carmeni ema oli toona ärinaine, kes käis välisreisidel ning võttis mõnikord ka tütre kaasa. Kord sõitsid nad Dagestani hästi valvatud ja kõrge aiaga piiratud turismipiirkonda, kus varateismeline Carmen kandis kombe kohaselt pearätti. Siiski pakuti tema eest lambaid ja teda püüti röövida. Ühel hetkel saigi see teoks.
«Oli moment, mil mu ema arvas tõesti, et mind enam ei ole. Mind sõidutati mitu kilomeetrit linnast välja. Ühel hetkel seisin püssitoru ees. Kummalisel kombel ei mäleta ma end aga seda hetke kartmas. Hirm oli muutunud täiesti põhjendamatuks veendumuseks, et ma ei sure veel. Ning siis öeldi: jookse nüüd! Kui suudad piisavalt kiiresti joosta, jääd ellu. Ma ei tea tänaseni, miks mul minna lasti, kuid mäletan, et suures šokiseisundis ununes mul üks plätu maha ja ma jooksin tagasi seda otsima…»
Seda, kuidas ta jooksis, Carmen enam ei mäleta. «Ma ei tea, miks ma ellu jäin. Kuid see vahejuhtum muutis minu elus väga palju,» tõdes Carmen, kes paneb igale lapsevanemale südamele, et 11-aastaselt hakkab juba see iga, kus neiud peaksid ülimalt ettevaatlikud ja ohtudest teadlikud olema.