Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kümme nõuannet, kuidas harjutada last varem magama minema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kui lapse läheb uuesti või esimest korda kooli või lasteaeda, siis võivad esimesed nädalad olla nii vanemate kui lapse jaoks olla rasked. Kõige keerulisem on ilmselt see, kui pead harjutama last varakult magama minema, et ta hommikul õigel ajal üles saaks.

Uneekspert Dave Gibson teab täpselt, kui keeruline võib olla lapse tavapärase unerežiimi muutmine. «Tavaliselt on vanemate jaoks üheks suurimaks probleemiks see, et lapse unerežiim on suvel olnud vabam, mis tähendab, et laps on hiljem magama läinud, kuid nüüd peab laps uuesti harjuma varakult voodisse minema,» selgitas Gibson.

«Selleks, et laps saaks piisavalt magada ja puhkaks end koolipäevaks välja, tuleb tema unerežiimi muuta nii, et see sobiks kokku kooligraafikuga. Eksperide hinnangul võiksid 5-11-aastased lapsed magada 10-11 tundi ja 11-17-aastased 8,5-9,5 tundi. Ent kõik lapsed on erinevad ja iga vanem teab ise kõige paremini, millised on tema lapse magamisharjumused,» lausus Gibson. Dave Gibson pakkus välja kümme nõuannet, kuidas lapse unerežiimi muuta.

Sea sisse kindel rutiin

1. Nihuta igal õhtul magamisaega 15 minuti võrra, kuni lõpuks läheb laps sobival ajal voodisse. Kui laps on kindla uneajaga ära harjunud, siis tasuks seda järgida ka nädalavahetusel.

2. Umbes 30-45 minutit enne magamisaega võiks lapsega koos midagi rahulikku teha. Näiteks võiks lapse vanni panna või talle raamatut lugeda. Uuringud on tõestanud, et enne magamist lapsele lugemine aitab lapsel kiiremini uinuda ja lapse une kvaliteet on sel juhul parem.

3. Lase lapsel päeva jooksul võimalikult palju ringi liikuda, sest see väsitab teda ja kindlustab, et laps läheb õigel ajal voodisse. Aktiivsed tegevused võiksid aga lõppeda vähemalt 2 tundi enne uneaega, siis jõuab laps maha rahuneda.

4. Enne magamist ei tohiks anda lapsele midagi rasket süüa ja vältida tuleks kindlasti kofeiini sisaldavaid sööke-jooke. Kui lubad lapsel tarbida kofeiiniga jooke, siis võiks nende tarbimist piirata vähemalt 6 tundi enne uneaega.

5. Ole lapsele eeskujuks ja mine igal õhtul samal ajal voodisse. Ära ürita unetunde nädalavahetusel tasa teha ega maga lõunani, oluline on terve nädala vältel sama režiimi järgida.

Valgus on oluline

6. Päeva lõpus võiks kodus olla hämaram valgus, et lapsel oleks lihtsam harjuda mõttega, et peagi tuleb magama minna. 

7. Kui laps hommikul ärkab, julgusta teda kohe voodist välja tulema ja lase tema tuppa kohe päevavalgust. See aitab tasakaalustada melatoniini taset ja lapsel on õhtul lihtsam õigel ajal magama minna.

Vältige elektroonikat

8. Aita lapsel end välja lülitada ja piira elektrooniliste vidinate kasutamist õhtul. Laps ei pea tunnike enne magamist vaatama telerit, mängima mobiili või sülearvutiga. Kõik elektroonilised vidinad toodavad «sinist valgust», mis mõjutab meie bioloogilist kella ja raskendab uinumist.

9. Ära luba lapsel magamistoas mobiiltelefoni kasutada. Ühe uuringu järgi kasutab 62 protsenti 13-16-aastastest lastest mobiili oma voodis, kuid see ergutab nende aju ja laps ei puhka järgmiseks päevaks välja.

Loo magamiseks sobiv keskkond

10. Loo magamistoas magamiseks õige keskkond. Magamistuba peaks olema hämar, vaikne ja jahe. Kui toas on kehatemperatuurist madalam temperatuur, siis see annab kehale märku, et käes on õhtu (päike on loojunud). Igaks juhuks võiks magamistoas olla lisatekke, kui lapsel peaks jahe olema.

Tagasi üles