/nginx/o/2014/08/25/3299527t1h76c8.jpg)
Internetist võib leida mitmeid retsepte, kuidas ise kodustest vahenditest näomaske valmistada ja nõuandeid, kuidas iluvigu kiiresti peita. Kuigi võib tunduda, et need on lihtsad ja ka tõhusad viisid, kuidas oma näonahka korda saada, ei tohiks tegelikult mõnda populaarset koostisosa või abivahendit näonaha vastu panna.
Daily Makeover pani kirja mõned levinud toiduained, mida ei soovitata tegelikult vastu näonahka panna.
Kuigi söögisooda on paljude koorivate näomaskide populaarne koostisosa, on sooda pH tase tegelikult liiga aluseline, et seda näol kasutada. Terve naha jaoks on väga oluline hoida pH taset tasakaalus (normaalne pH tase on 4,5-5, kuid söögisooda pH tase on 9). Liiga aluselised ained kahjustavad naha loomulikku kaitsevõimet ning nahk pole võimeline baktereid peletama. Söögisooda kasutamine muudab näonaha ka kuivemaks.
Sidrunimahl on pH skaala teises otsas (sidruni pH tase on 2) ja sidrun on äärmiselt happeline. Sidruni lutsutamine võib hambaemaili kahjustada ja sidrunimahla kasutamine näonahal mõjub naha jaoks ärritavalt.
Hambapasta on veel üks populaarne abimees, mida kasutatakse näiteks vistrike puhul, kuid tegelikult on hambapastas aineid, mis kuivatavad ja ärritavad nahka. Hambapasta võib küll hävitada inetu vistriku, kuid hambapasta imeb nahast vedelikku vähemaks ja võib keemiliselt nahka kõrvetada.
Kuum dušš võib ju kehale hästi mõjuda, kuid see imeb naha pealmistest kihtidest vedeliku välja. Nägu tuleks pesta leige mitte kuuma veega, samuti võiks kuuma dušši võimalikult harva võtta (eriti talvel, kui nahk on niigi tavapärasest kuivem).
Me juba teame, et liigne suhkru tarbimine ei mõju nahale hästi, kuid kahjulik võib olla ka see, kui valmistad suhkrut sisaldavaid koorimiskreeme. Näonahk on õrnem ja õhem kui nahk ülejäänud kehal. Kui suhkrust ja oliiviõlist koorija võib jalad imeliselt pehmeks muuta, on suhkruterad liiga karmid, et neid vastu näonahka hõõruda.