Moedisainer Kaidi Kuur: kui bränd on tugev, müüb ka kunstipärane ese

Kaidi Kuur on noor Eesti moedisainer, kes pälvis just hiljaaegu moesõprade tähelepanu oma värske Art Deco ajastust inspireeritud kollektsiooniga. Enne veel, kui tema uusim looming moelavale jõudis, vastas särasilmne ja enneolematult sihikindel Kaidi Loomeinkubaatori küsimustele.

Mis on olnud kõige olulisem teadmine, mis sa oled moedisainerina tegutsemise jooksul omandanud?

Kogemusi toob endaga kaasa iga uus päev, ma sõna otseses mõttes õpin ja kogen uut igal sammul. See aasta on olnud põnev, ma olen selgelt teadlikum - nii eseteadlikum kui ka teadlikum moetööstusest, selle telgitagustest kui ka äri juhtimisest. Kõige enam naudingi moeloomise juures vaheldusrikkust, mida pakuvad uued kliendid, uued kleidid, uued koostööpartnerid, uued mõtted ja uus inspiratsioon, kuhu sukelduda.

Kuidas kulges sinu teekond moekunstini?

Tunnen, et moe- ja käsitöö huvi on mul geenides. Minu vanavanemad ja ka nende vanemad olid rätsepad. Mäletan oma mõlema vanaemaga veedetud suvesid, mil mõlemad minu vanaemad õpetasid mind joonistama, õmblema ning käsitööd tegema. Ka koolis oli kunstiõpetus minu lemmikaineid, lisaks soosis ema minu kirge kunsti vastu ja toetas omalt poolt nii kuis sai. Viis mind näiteks kunstinäitustele, kunstnikega vestlema, hoolitses et mul oleks teemasse kirjandust jne. Minu jaoks oli loomulik gümnaasiumis süvendatult kunstiõpetust saada. Pärast Tallinna Kunstigümnaasiumi seadsin sammud juba konkreetsemalt moedisaini eriala juurde.

Kas lähtud kollektsiooni luues ka trendidest või ainult inspiratsioonist?

Mul on hoopis niipidi, et esialgu hakkab mul tekkima huvi mõne kultuuri vastu. Mulle meeldib pool aastat süvitsi mingit kultuuri uurida ning tihtilugu tekibki mul seepeale kollektsiooniks idee. Kuna praegu on aga nii, et põhimõtteliselt kõik on moes ja kõike annab omavahel trendikalt kombineerida, siis ei juhindu ma otseselt hetketrendide järgi. Kui ma noorem olin, siis disainisin muideks väga ulmelisi riideid, mida ei saanudki kanda. Nüüd olen pigem praktilisema meelega ja tean, et kuigi eseme juurde on teatavat kiiksu tarvis, peab see lõppude lõpuks olema siiski selline, mida ma ka ise kannaksin, sest alles siis tunnen end kindlalt seda teistele müüa.

Millised praktilised omadused on loomingu loomisel sinu jaoks esikohal?

Talvine kollektsioon peab olema soe ja mugav, suvine aga hingav, märksa kergem ning värvilisem. Minule on omane julge värvide kasutus, ma armastan värve! Värvid toovad ellu palju rõõmu, värskust ning positiivsust. Ma olen õppinud värviteooriat ja rakendan neid oskusi igapäevaselt nii klientide nõustamisel kui ka kollektsiooni koostamisel. Lisaks pean ma tähtsaks käsitöö võtete kasutamist, mis lisab juurde unikaalsust.

Enamik minu tööst on individuaaltööd, mis tähendab, et konkreetne klient esitab tellimuse, toode valmib koostöös kliendiga, tema soovide ja vajaduste järgi. Sellisel juhul on kõige olulisem õppida tundma klienti inimesena kui ka praktilise poole pealt, kus ta tellitud rõivast kandma hakkab. Looming on kooskõla, kus peavad hästi kokku kõlama minu käekiri moeloojana,  kliendi isik ning rõiva kasutusmugavus.

Kas sa valmistad lisaks rõivastele ka aksessuaare?

Kui ma koolis käisin, siis ma tegin kõrvarõngaid - need olid esimesed asjad, mis ma müümise eesmärgil valmistasin. Ma saatsin need ühte Võru poodi müüki ning nii sain ka oma esimesed müügikogemused – milliseid tooteid ostetakse, mis värvid on populaarsed, mida tuleb muuta ja nii edasi. Praegu teen ma aga kaelakeesid, mis hiljem kleitide külge kinnitan. Kõik kaelakeed on heegeldatud, seega võib neid iseloomustada sõnadega «hargipits» ja «kasitöö». See võtab küll tohutult aega, kuid ka minu ülejäänud looming on suuremamahulisem ning aeganõudvam, mistõttu peavad ka aksessuaarid samale kvaliteedile vastama. Üldiselt jääb see ehete nikerdamine siiski disainimise juures väiksemaks osaks ja pigem rõivaste lisandiks, sest kangad on mulle kõvasti südamelähedasemad.

Millised on sinu tulevikuplaanid?

Minu tulevikuplaanis on areng - oma loomingu arendamine tugevaks ja äratuntava käekirjaga loominguks. Soovin kinnistada läbi oma loomingu käsitöövõtteid, sest imetlen nende ilu ning võimalust muuta toode unikaalseks. Seda eelist saabki individuaalteenust pakkudes ära kasutada ja leian, et oleks patt seda mitte teha.

Minu loomingus on tähtsal kohal kvaliteetne kangas, rätsepatöö ja seetõttu on minu looming nn slow fashion ehk aeglane mood. Ma usun, et  pakkudes naistele kaunist, hästi istuvat, suurepärase kvaliteediga tehtud nii kanga kui õmbluse mõttes, siis saab minu loomingut nautida pikalt. Kokkuvõttes on selline tarbimine keskkonnale sõbralikum, naistele endile aega säästvam ning  ka rahaliselt soodsam. Nagu Vivienne Westwood on öelnud: «Osta vähem, vali edukalt» («Buy less, choose well»).

Kas Eesti moedisain on eelkõige kunst või pigem äri?

Eesti moedisain on eeskätt praktiline ja kliendiga kooskõlas. Kui bränd on väga tugev, siis müüb kunstipärane ese ka. Eesti inimene on eelkõige pigem praktiline ning kohati ka hinnatundlik.

Teisalt on moeloojad kunstiinimesed, kelle mõtted rändavad inspiratsiooni radadel. Ma usun, et nii nagu meie moeloojad arenevad oma stiili, julguse ja eristuva faktoriga, nii ka meie ühiskond rikastub ja mitmekesistub.

Kolmandaks näen trende, et tehnoloogia arenedes on ka moedisainis omal kohal targad kangad, tehnoloogiaga rikastatud lahendused, näiteks muusikaga aktiveeruvad rõivad.

Kas sa tunned, et Eestis saab kohalik moekunst piisavalt kajastust ja kuidas sellesse suhtutakse?

Mulle tundub, et kajastust on päris palju, seda eriti just kollektsioonide esitluste ajal. Ma ei ole küll eriline interneti kasutaja, sest käin seal pigem tööd tegemas, kuid iga kord kui netiavarustesse satun, siis näen ikka ja jälle kusagil Eesti moedisaini. Selle üle on mul muidugi ääretult hea meel! Eks see kajastus tuleb muidugi paljuski ka tänu erinevatele moeüritustele nagu FIBIT, Disainiöö, Tallinna moenädal. Igal juhul usun ma, et inimesel, kes moest vähegi huvitub, on infot pigem kerge kätte saada. Kajastus on ju kiire ning isegi kui sa mõne kollektsiooni esitlusel ise kohal ei käi, siis on pildid kohe pärast šõud veebis üleval. Muidugi on kohapealne melu ja kogemus väärt moe-show’sid külastada. Infoliikuvus on aga igatahes väga kiire ja see on tore.

Sinu ateljee asub Loomeinkubaatoris ning oled inkubant?

Jah, enam-vähem kohe pärast moedisaini eriala lõpetamist tulingi Loomeinkubaatorisse, seega veidi üle aasta tagasi. Olen inkubant, mis tähendab, et mul on laialdane toetusvõrgustik, mitmekülgsete valdkondade konsultantide nõuanded ning koolitused. Olen inkubatsiooniga ühinemisega rahul, sest siinsetest koolitustest ning inimestest on palju kasu olnud.

Klientideni minu tegemisi ja loomingut tutvustada on aidanud ka näiteks kodumaise disaini pop-up kauplus Zero, kus ripub teiste disainerite kõrval ka minu nimi.

Kuna oled juba hulgaliselt kogemusi saanud, siis kas sul on ka teistele moemaailma pürgijatele midagi soovitada?

Kõige tähtsam on usaldada ennast, uskuda endasse ja olla sihikindel. See, mis sa arvad, et on vajalik ja õige ette võta - tee ära. Kas õnnestub või annab see vähemalt kogemusi ja loob eeldused järgmisel korral õnnestuda.

Mina olen positiivselt kangekaelne! Teiseks nõuandeks on - küsige nõu. Igaühel on omad tugevused ja kogemused - leidke endale tiimi need inimesed, kes täiendavad teid ning usaldage neid. Usun, et mul oleks võimatu seda kõike üksi teha. Ja viimaseks -  ettevõtmistes peab ka veidi õnne olema.