Vee joomine hoiab kortsude ja lisakilode eest

Parim jook on vesi. Foto: SCANPIX

Vesi on meile vajalik kui lahusti, sest kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. 

Figuurisõbrad soovitavad täienda oma eluviise kasuliku harjumusega, juues igapäevaselt piisavas koguses vett. Meie organismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta, see on inimorganismile väga vajalik.

Vesi loob rakkudes püsiva sisekeskkonna. Piisav veesisaldus kindlustab rakuseisese rõhu ja tagab sellega rakkude püsiva vormi ja kuju. Nii on veesisalduse vähenemine organismis üheks kortsude teket soodustavaks põhjuseks vananeval nahal. Vesi kaitseb rakke ülekuumenemise eest ja aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada. Inimest võib võrrelda taimega. Näiteks mõtle sellele, milline näeb välja tulp, kui vaasis puudub vesi. Ka inimene näeb siis «närtsinud» välja.

Vett on vaja juua iga päev ja see on asendamatu toitaine. Ilma veeta võib inimene elada vaid mõne päeva.

Kas oled kunagi mõelnud, kui palju vett sisaldab meie organism?

Inimene ise on samuti küllaltki «veerikas». Kuid vajadus vee järgi ei ole alati ühesugune, vaid oleneb kliimast, east, füüsilisest koormusest, tervislikust seisundist ja paljudest teistest näitajatest.

Mehe organismis on vett 50-70 protsenti ehk siis 70 kg kaaluva mehe organismis on umbes 45 liitrit vett!
Naise organismis on vett vähem (40-60 protsenti) ning 50 kg kaaluvas naises on järelikult umbes 26 l vett. See protsentuaalne erinevus tuleneb sellest, et naise organismi rasvaprotsent on suurem ja rasvkude sisaldab vähem vett. Ka aju kaalust moodustab 90 protsenti vesi.

Inimorganismi vee ainevahetuse kohta kehtib 2 lihtsat reeglit:
1. mida noorem on organism, seda veerikkam;
2. mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub kogu ainevahetus.

Veevaegus ongi üks põhjus, miks eakate ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt aeglasem.

Vett kulutavad nii füüsiline töö kui ka ajutegevus. Veevajadus on suurem, kui ollakse pruukinud palju kohvi või magusaid jooke. Ka stressis aju vajab vett tavalisest rohkem.

Inimene saab ligikaudu 20 protsenti organismile vajalikust veest söögiga. Iga toiduaine sisaldab suuremal või väiksemal määral vett. Kõrge veesisaldusega toiduainete söömisel väheneb ka joodava vedeliku vajadus. Näiteks puu- ja köögiviljades on vett kuni 90 protsenti (kurgis 97 protsenti, arbuusis 92 protsenti, maasikas 89 protsenti, apelsinis 87 protsenti, õunas 86 protsenti). Kartul sisaldab 79 protsenti vett, rukkileib 37 protsenti ning hõrgutavates snäkkides ja kondiitritoodetes on seda 1-10 protsenti.

Vesi kaalu alandajana

Organismi tasakaalustatud veesisaldust aitab reguleerida ja säilitada janutunne. Tavaliselt tekib janu:

• kui organism ei saa toidu ja joogiga piisavalt vett,
• organismi on viidud palju mineraalsooli,
• organism on liigselt vett kaotanud.

Vedelikuvaegus võib tekitada peavalu, keskendumisraskusi, väsimust, ärritust. Organismi päevane vedelikuvajadus päevas on kuni 40 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Vedelikku tuleb seega juua 1,5-2,0 liitrit päevas. Tugeva higistamise, füüsilise pingutuse, sooja ilma, saunaskäiguga jne  tuleb vee tarbimist veelgi suurendada.

On levinud ka üks eksiarvamus, et vesi peseb organismist rasva välja ja kehakaalu saab alandada ainuüksi vee joomisega – paraku see nii pole. Pigem tekib mahavõtmise ajal organismis hulgaliselt laguprodukte, mis tekivad rasvade lõhustumisel. Nende väljutamiseks kehast läheb küll vett vaja.

Samas on vesi kui lisastiimul, mis  talitseb söögiisu, täidab magu, kustutab janu, värskendab suud ja aeglustab söömist.

Kuigi meil on saadaval väga palju erinevaid jooke, on parim janukustutaja puhas vesi, sest magusatest jookidest saame märkamatult üleliigseid kaloreid palju kiiremini kui söögiga.

Klaas mahla hommikul, karastusjook või joogijogurt lõunasöögi juurde, koorekohv pärastlõunal, klaas punast veini õhtusöögi kõrvale... see kõik annab kokku energiakoguse, mis võrdub umbes 10 banaaniga!

Miks just vett?

• Vesi on janujookidest parim, sest on kindel janukustutaja.
• Vesi on suurepärane jook enne toidukorda, sest tema neutraalne maitse ei sega toidu maitset.
• Vesi aitab kaasa täiskõhutunde tekkimisele.
• Vesi on hea hammastele ja värskendab suud.

Ületa takistused!

• Kui Sa ei suuda juua palju korraga - hoia 1,5-2,0liitrine pudel käepärast ja limpsi kogu päev.
• Kui unustad selle pidevalt ära - joo paar klaasi korraga, nii pole sul vaja seda kogu aeg meeles pidada.
• Kui vee maitse ei meeldi, siis lisa joogiveele sidruni-, apelsini-, kurgi- või õunaviile, piparmünti, marju, melissi jne.

Kuidas vett paremini nautida?

• Maitsesta vett erinevate puu- või köögiviljadega.
• Joo erinevatest allikatest pärinevat vett: allikavesi, kraanivesi, kaevuvesi, pudelivesi.
• «Kergenda» veega - jääkuubikutega või purustatud jääga – mahlu ja alkohoolseid jooke.
• Sügavkülmuta jääkuubikutesse näiteks söödavaid lilleõisi - see annab palju juurde nii tavaveele kui ka näiteks boolile. Külmutatud mahlakuubikuid teevad  joogi külmaks ja annavad ka värvi.

Vett jooma tuleb harjutada - joo planeeritult

Kui selle plaani järele toimid, kustutad janu ja korvad keha vedelikuvajaduse. Proovi järele!

Millal?	Mida?	Kui palju?
Peale ärkamist	1 klaas vett	200 ml
Hommikueine juurde	1 klaas vee-mahla segu	200 ml
Hommikupoolikul	2 tassi  puuviljateed	400 ml
Lõunasöögi juurde	2 klaasi vett	400 ml
Pärastlõunal	1 klaas vett	200 ml
Õhtusöögi juurde	2 klaasi taimeteed	400 ml
Enne magamaminekut	1 klaas vett	200 ml

Kui suudad vee joomise endale meeldivaks harjumuseks muuta, on su organism Sulle tänulik ja reageerib õige varsti parema enesetundega.