Füüsiline aktiivsus on kõige olulisem faktor, mis määrab, kas naise süda on tulevikus terve või mitte. Sel on südametervisele isegi suurem mõju kui suitsetamisel, ülekaalulisusel ja kõrgel vererõhul.
Uuring: üle 30-aastaste naiste jaoks on trenni tegemine elulise tähtsusega
Täpselt selline järeldus tehti Austraalia naiste seas tehtud uuringust. Queenslandi ülikooli uuringus osales üle 32 000 naise ja teadlased tegid kindlaks, et füüsiline aktiivsus mängis naiste südametervise puhul olulist rolli alates 30. eluaastate algusest kuni 80. eluaastate lõpuni, kirjutab iVillage.
Uuringu käigus mõõdeti nelja südamehaiguseid tekitavat faktorit - ülekaalu, suitsetamist, kõrget vererõhku ja füüsilist aktiivsust. Teadlased ütlesid, et need neli faktorit on enam kui poolte südamehaigusjuhtumite põhjuseks. Uuring on alates 1996. aastast silma peal hoidnud enam kui 32 000 naisel.
Selgus, et nooremate naiste suurimaks paheks oli suitsetamine, mis tõstis nende südamehaiguste riski 59 protsenti. Kui 22-27-aastastest naistest suitsetas 28 protsenti, siis näiteks 73-78-aastastest suitsetas vaid 5 protsenti.
Kui suitsetamise puhul täheldati, et mida vanemaks naised saavad, seda vähem nad suitsetavad, siis vähene füüsiline aktiivsus ja kõrge vererõhk olid olulised ohutegurid kuni kõrge eani. Näiteks vähene liikumine tõstab keskealiste naiste südamehaiguste riski 33 protsenti ja vanemate naiste puhul 24 protsenti.
Teadlased ütlesid, et kui iga naine teeks nädalas 150 minutit keskmise intensiivsusega trenni, siis saaks ainuüksi Austraalias päästa aastas 2000 keskealise naise elu.
Uuringu autor Wendy Brown ütles, et kõik inimesed peaksid rohkem liikuma. «Täheldasime, et alates 30. eluaastast hakkab inimeste füüsilise aktiivsuse tase langema. Peame andma endast parima, et see trend muutuks,» sõnas Brown. Teadlane lisas, et pole oluline, millist trenni teha, peaasi, et naise eluviis muutuks aktiivsemaks.
Kuigi see uuring tehti ainult Austraalias, peaksid kõikide arenenud riikide naised seda väga tõsiselt võtma. «Arenenud riikides kipuvad terviseprobleemidel olema sarnased ühised jooned,» ütles kardioloog Michael Scott Emery.