Anna-Maria Veidemann-Makko naudib emadust ja veel niipea ekraanile ei naase

Anna-Maria Veidemann-Makko perega. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

TV3 särav uudistereporter Anna-Maria Veidemann-Makko tõi eelmise aasta 6. juulil ilmale poja, kes sai nimeks Henri. Anna-Maria tunnistab, et tema elu on pärast lapse saamist palju muutnud, kirjutab Buduaar.

Henri tulek Anna-Maria ellu on tema prioriteete pea sada protsenti muutnud. «Kui enne olin täielikult pühendunud tööle, siis nüüd on tähelepanu keskmes Henri ja kodu. Olles pea viis aastat praktiliselt TV3 majas Peterburi teel elanud, siis on kodus vahelduseks väga tore olla ja avastada, kui mõnus on Viimsis elada,» märgib Anna-Maria.

Naisel on hea meel, et ta näeb nüüd ka oma abikaasat sagedamini kui ainult õhtutel. Erilist rõõmu teeb talle aga lapse arengu jälgimine. «Henri on praegu seitsmekuune ja muutub iga päevaga aina vahvamaks, paari päeva eest hakkas ta käputama, nüüd suudab ta end juba püsti ajada ja beebijuttu vadistab ka. Kaugel pole aeg, mil tulevad esimesed sammud ja sõnad ning ma tahan siis tema kõrval olla ja seda imelist arengut koos temaga kogeda. See kevad tuleb meil eriti vahva,» teab Anna-Maria.

Anna-Maria on teleekraanilt juba mõnda aega eemal olnud. Kas ja millal plaanib ta tagasi tööle naasta? «Eks ma ikka olen oma kolleegidele ja tööle mõelnud, kuid aeg on niimoodi lennanud, et ma pole arugi saanud, et olen ekraanilt juba kümme kuud eemal! Korraks sain jälle käe valgeks aastalõpu ennustussaatega. See oli väga mõnus, kuigi lisapinget oli kindlasti, sest Henri on veel nii väike, et ta oli minuga nii võttel kui ka montaažis kaasas ja pidin temaga kogu aeg arvestama.»

Anna-Marial pole seetõttu plaanis nii pea uuesti tööle minna. «Henri saab veel rinda ja praegu on ta liiga väike, et temast terve pikk päev eemal olla. Kuigi mul on minu vanemate näol erakordselt hea taustajõud olemas, kelle juures Henri ikka paar korda nädalas külas käib. Et aga tänu seadusemuudatusele saab nüüd emapuhkusel olles 320 euro (bruto - toim) väärtuses tööd teha, siis ma ei välista, et äkki sügisel lähen uudistesse näiteks nädalavahetusi tegema, kui neil peaks minu abi tarvis minema. Henri on nii hea poiss olnud ja tema kasvatamine on siiani puhas rõõm olnud, seega pole olnud ka tahtmist või vajadust kodust nii-öelda välja saada, et taastuda,» tunnistab Anna-Maria.

Küsimuse peale, kas Anna-Maria on mõelnud ka teise lapse saamisele, vastab ta nii: «Kuigi minu sünnitus vältas praktiliselt minuti pealt terve ööpäeva, siis kogu see valu ja vaev oli Henriga kohtudes küll peaaegu et kohe meelest läinud ja selles mõttes ma ei deklareeri, et ma mitte kunagi enam ei taha sünnitada. Pigem olen mõelnud, et kui elu peaks meid veel ühe lapsega õnnistama, siis mis ma kõik teisiti teeksin. Ma ei võtaks raseduse ajal nii palju juurde ja kontrolliksin rohkem oma isusid, käiksin joogas ja õpiksin õigesti hingama, siis oleks sünnitusel kergem. Üldse on ju nüüd ikkagi esimese lapsega kogemus olemas, nii et sellist teadmatust ja hirmu ei tohiks teisega olla. Hetkel on aga esmatähtis Henrile ja tema arengule keskenduda, ning samuti plaanime minna esimesele ühisele päikesereisile koos Henriga. Naudin seda, et hakkan taas oma endistesse mõõtudesse mahtuma ja saan kevad-suvel ilusaid riideid taas kanda,» tunnistab Anna-Maria.