/nginx/o/2014/01/27/2777070t1h4d6b.jpg)
Raha põhjustab stressi – kui palju sa kulutad (eriti pidude hooajal), teenid (ilmselt mitte piisavalt), säästad (kes seda üldse teha saab?). Haara ohjad enda kätte!
Cosmo finantsabi: viis moodust, kuidas raha stressi tekitab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stressiallikas nr 1
«Ma isegi ei tea, kui palju raha mul on.»
Sa pead koostama eelarve, et aru saada, milline su rahaline seis tegelikult on. Kui suur on su igakuine sissetulek? Peame silmas summat, millest maksud on maha arvestatud ja mis päriselt sinu pangaarvele jõuab. Järgmisena, kui palju sa kulutad, alates üürist ja kommunaalmaksetest kuni sõpradega väljas käimiseni. Proovi aastal 2014 sihtida jaotust 50/20/30 – 50 protsenti elutähtsatele kulutustele (üür, arved, auto, laenud jne), 20 protsenti säästudeks ning 30 protsenti lõbusatele asjadele (peod, õhtusöögid, uued saapad, heategevus). Oskus eelarvet teha on suur samm rahaasjade kontrolli alla saamisel. Kui sa sellega juba tegeled, siis kas tead, milline on sinu krediidihinnang ehk su usaldusväärsus panga silmis? See on ainuke number, mis loeb – näiteks inimesele, kelle käest tahad korterit osta, või pangale, kui soovid laenu võtta.
Stressiallikas nr 2
«Kindlustus...?»
Enda kindlustamine nõuab uurimistööd ja on uus igakuine väljaminek. Kuid kui midagi peaks tõepoolest juhtuma ja sa ei ole kindlustatud, võib see sinu (finants)elu mitmekümneks aastaks ära rikkuda. Näiteks USAs on meditsiiniarved kõige suurem pankrotistumise põhjus. Internetis saad võrrelda erinevate kindlustuspakkujate hindu ning uurida kindlustusagentidelt, milline variant oleks sulle sobivaim. Hingerahu on hindamatu.
Stressiallikas nr 3
«Mul on nii palju laenusid, et ma ei suuda neid kunagi ära maksta.»
Võlakoorem on raske, kuid sa saad seda tasapisi vähendada. Esiteks, eemalda oma rahakotist krediitkaardid – anna need ema kätte või peida sahtlisse. Kasuta ainult deebetkaarti või sularaha. Järgmisena arvuta välja, millised on sinu igakuised võlgade tagasimaksed. Alusta kõrgeima intressiga laenu tasumisest.
Stressiallikas nr 4
«Kas ma pean terve elu peost suhu elama?»
Ei, sa ei pea! Kuid selleks, et jõuda punkti, kus tahad olla, pead oma tulevikumina jaoks säästma. Mõtle ette kuni pensionieani. Kus sa siis oled? Lõõgastud rannal? Hellitad oma lapselapsi? Reisid Pariisi? Selleks, et neid unistusi ellu viia, pead looma vundamendi juba täna. Kogu raha pensionifondi. Iga väiksemgi panus on oluline.
Stressiallikas nr 5
«Mis juhtub, kui ma töö kaotan?»
Kuigi see võib võtta aega, sea endale eesmärgiks panna raha kuue kuupalga ulatuses kõrvale – kutsu seda enda Vabaduse Fondiks. Säästud lasevad sul teha seda, mida tahad – leevendada töökaotust, väljuda halvast suhtest, ilma et peaksid oma krediitkaardid sokisahtlist uuesti välja võtma. Seadista automaatne igakuine makse oma säästukontole ning kanna sinna ka lisasissetulekud, näiteks kingirahad ja tulumaksutagastused. Sel viisil harjud kokku hoidma. Mõtle endast kui arvest, mis tuleb esimesena ära maksta. Sa vajad seda turvavõrku.