/nginx/o/2011/11/28/854013t1h3074.jpg)
Närvid panevad kõhus keerama ja piinlikkus muudab palge punaseks. Tunnetel on kehale kahtlemata otsene füsioloogiline mõju. Soome uurijad analüüsisid, milline see mõju täpselt on ja koostasid selle ilmestamiseks ka n-ö kaardi.
Vaata, kuidas tunded mõjutavad erinevaid kehaosi
/nginx/o/2022/05/31/14590398t1had71.png)
1. jaanuar 2014, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks näitasid teadlased 773 katses osalejale erinevaid sõnu, tekste, filme ja näoilmeid ning palusid neil näidata inimsiluetil, millises kehaosas tunnevad nad aktiviseerumist, kirjutab Gizmodo. Suureneva aktiivsuse korral muutub pildil värv mustast punaseks või kollaseks, aktiivsuse vähenemist märgib helesinine. Vaata pilti SIIT!
Uuringu tulemused, mis avaldati väljaandes Proceedings of the National Academies of Sciences, on ilmselt tuttavad kõigile, kes neid tundeid ise tundnud on. Depressiooni korral on jäsemed tuimad ja häbi tundes hakkavad põsed õhetama. Uuringus osalejad olid kurbuse korral viidanud ka silmadele, mis võib tähistada pisarate tekkimist.
Uuringu autorite sõnul võivad tulemused sõltuda mõnel määral kultuurilistest erinevustest ja tunnetega seotud stereotüüpidest, kuid selles katses osales inimesi nii Soomest kui Taist.