Lasteaiaõpetajate kurnatus on muutunud tõsiseks probleemiks

Lasteaed. Pilt on illustreeriv. Foto: Sille Annuk

Uuringud tööstressi valdkonnas on näidanud, et stressi tase õpetajate ja koolijuhtide hulgas maailma eri riikides kasvab pidevalt. Läbipõlemine on muutunud tõsiseks probleemiks igal õpetamise tasandil.
 

Seoses sellega viis Kerli Tiigimäe 2013. aasta kevadel Tallinna Ülikooli üliõpilasena läbi tööstressi uuringu. Valimisse kuulusid peamiselt Viimsi ja Tallinna era- ning munitsipaallasteaedade õpetajad. Uuringu käigus soovis ta selgitada välja õpetajate suhtumist töösse ja stressi, pingeid tekitavaid tegureid ning erinevusi era- ja munitsipaallasteaia õpetajate seas. Uuringu probleem seisnes vastuolus õpetajatele esitatavates aina suurenevates nõuetes ning väheses väärtustamises ühiskonna poolt töötasu näol, kirjutab Viimsi Teataja.

Uuringust selgus, et õpetajate üks tõsisem pingeallikas on nende töö ebapiisav väärtustamine ühiskonnas. Munitsipaallasteaia õpetajad tundsid end võrreldes eralasteaedade õpetajatega sagedamini kurnatumana. Uuringust tuli välja, et eralasteaedades on pedagoogide palgad veidi kõrgemad kui munitsipaallasteaedades, kuid just palgaga olid õpetajad kõige vähem rahul. Madal töötasu mõjutab õpetajate elatustaset, rahulolu töö ja elukvaliteediga.

Oluliste pingeallikatena mainiti veel käitumisraskustega laste arvu suurenemist, suhteid lapsevanematega ning suurt laste arvu rühmas - see oli suurim stressi tekitav tegur just munitsipaallasteaia õpetajatel. Korduvalt mainiti halbu omavahelisi suhteid ja vähest tunnustamist juhtkonna poolt. Munitsipaallasteaia õpetajatele valmistas pingeid meedia suurenenud tähelepanu. Tunnetati ka aina suurenevat vastutust ühiskonna ees.

Nii era- kui munitsipaallasteaia õpetajad tundsid enim rõõmu oma töösaavutuste üle. Positiivse faktina tooksin välja, et Eesti lasteaiaõpetajad ei tunne end enamasti töös läbipõlenuna. Pikem pedagoogistaaž ei vähenda motivatsiooni töötada lastega, just noored õpetajad tundsid end vähem motiveeritutena. Õpetajad ise hindasid oma erialast ettevalmistust piisavaks ning leidsid, et saavad enamasti oma tööülesannetega edukalt hakkama.

Aina rohkem ja rohkem räägitakse tänapäeva ühiskonnas meeskonnatöö tähtsusest ja uurimuse tulemustele toetudes võib tõdeda, et paljud õpetajad leiavad, et meeskonnas töötada on hea, ning hindavad seda kui väga olulist komponenti tööalase edukuse saavutamisel.

Positiivne on, et õpetajaid julgustatakse koolitustel osalema ja paljud lasteaiad pakuvad omalt poolt koolitusvõimalusi. Siinkohal tooksin esile MLA Viimsi Lasteaiad, kus pakutakse pidevalt töötajatele väga huvitavad ja kasulikke koolitusi.

Erinevusi era- ja munitsipaallasteaia õpetajate tööstressi tekitajates esines, kuid mitte kõigis valdkondades.

Suurimad erinevused olid töökeskkonda, töökoormust ja juhtimisprotsesse puudutavates väidetes eralasteaia õpetajate kasuks. Olenemata kõigest hindasid õpetajad ise oma tööd kõrgelt, mõistes oma töö tähtsust.

Motiveeritud ja rahulolev õpetaja on oluliseks eelduseks õppekvaliteedi tagamisel ja tublide kodanike kasvatamisel. Heal õpetajal peavad olema head töötingimused ning äraelamist võimaldav palk!