Kuidas toitumise abil immuunsust tugevdada?

Foto: SCANPIX

Kel immuunsüsteem tugev, võib viiruste seas julgelt tõbe kartmata ringi jalutada. Pealegi, ennetamine on alati odavam ja mõnusam kui köhas-nohus vaevlemine, kirjutab Marika Makarova terviseajakirja ÜKS sügisnumbris.

Tervena püsimiseks tarvilike tegevuste loetelu alustame mitte juhuslikult toidust. Lääne meditsiini isaks peetud Hippokrates ütles juba 2000 aastat tagasi, et toit on parim ravim. Sama meelt on Hippokratese-aegsest meditsiinist veelgi vanemad idamaised arstikunstid.

Söök & jook

Puu-, köögivili, marjad. Krõmpsuta värsket kohalikku puu- ja köögivilja ning mugi metsa- ja aiamarju nii palju kui jaksad. Ilma jahenedes soovitab hiina meditsiin rohelist kraami aga kergelt aurutada või vokkida, et põrn, mis immuunsuse ja tervena püsimise jaoks oluline, toidu kuumutamisele ülemäära energiat ei peaks kulutama. Põrnale ei meeldi ka piimatooted, mis oma olemuselt jahedad ning organismi niiskust ja lima koguvad.

C-vitamiinitoit. See viirusetapja vitamiin teeb immuunsüsteemi õõnestavatele vabadele radikaalidele tuule alla. Nõnda siis ärgu puudugu su menüüst must sõstar, kibuvits, astelpaju, tsitruselised, kiivi, lehtkapsas, brokoli, paprika, petersell, mädarõigas.

E-vitamiinitoit. Võimas vabade radikaalide hirm on temagi ning turgutav iseäranis vanematele inimestele. Söö sarapuupähkleid, mandleid, päevalilleseemneid, nisuiduõli, tatart, kaera, porgandit.

Tsingitoit. See mineraal on hädavajalik immuunrakkude valmistamiseks. Tarvita idandeid, kliisid, täisteravilja, kikerhernest, rosinaid, pähkleid, kõrvitsaseemneid, tomatit, sibulat, vetikaid, muna, juustu, maksa.

Karotenoiditoit. Ka taimedele värviandjad on võimsad vabade radikaalide vastased antioksüdandid, mis muutuvad organismis immuunsust toetavaks A-vitamiiniks. Saad neid pigmente porgandist, spinatist ja muust tumerohelisest lehtköögiviljast, tomatist, aprikoosist ja teistest kollastest-oranžidest viljadest.

Oomega-3-toit. Need asendamatud rasvhapped suruvad alla põletikke ja hoiavad immuunsüsteemi. Parimad allikad on linaseemneõli, kõrvitsaseemned, kreeka pähklid, külmaveekalad heeringas, makrell, lõhe, forell, ka tumeroheline lehtköögivili ja vetikad.

Mesi. Iidne tohterdaja, mis tugevdab keha kaitsevõimet, tõrjub viiruseid ja baktereid ning toidab ka aju – kui see töötab hästi, on inimene terve, 90 protsenti haigusi saavat alguse just ajust. Tatra- ja meeusku teadlased Ljudmilla ja Virgo Mihkelsoo Viira talust soovitavad iga päev tarvitada mett 1–1,5 g ühe kg kehakaalu kohta ehk 1 sl lahustatuna keedetud vees 3 korda päevas enne sööki.

Vürtsid & maitsetaimed

Küüslauk. Maailma üks vanemaid ravimtaimi on tervise tugevdajana tuntud paljudes kultuurides. Kui sa teda süüa ei saa või kohe üldse ei taha, riputa küüslauguküüs nööriga kaela või pane haiguse korral taldrikule voodi kõrvale.

Ingver ja kurkum. Need kaks sugulast on idamaade meditsiinis ammusest ajast  hinnatud organismi tugevdaja, haiguste ärahoidja, mürkide väljutaja ja külmetuse tohterdajana. Kasuta toidus, keeda teed, näksi niisama.

Kaneel. Imehästi ka koduapteeki, mitte üksnes vürtsiriiulile sobiv looduslik antibiootikum, põletikuvaigistaja ning mikroobide ja parasiitide hirm soojendab keha, paneb liikuma energia, väljutab mürke ja leevendab külmetust.

Nelk. Soojendava ja põletikuvastase toimega on temagi.

Ürdid & ravimtaimed

Angervaks. Niitude kuningannaks ja looduslikuks aspiriiniks peetava õrnaõielise taime ürt on külmetuse- ja põletikuvastane, alandab palavikku ning paneb higistama.

Must leeder. Selle kõrge põõsa kuivatatud valgeid õisi ja täiesti küpseid marju on külmetuse, köha ja nohu puhul kasutanud juba meie vaaremad. Tänapäeval on teda saada ka nii mahla, siirupi kui ekstraktina. Musta leedri immuunsust tugevdav toime on peidus tema võimes panna keha tootma haiguste- ja põletikuvastaseid tsütokiine. Ta tapab viiruseid, alandab palavikku ja paneb higistama.

Siilkübar. Hea tervise tugevdaja nii enne haigusteperioodi, kui ka juba külmetuse ajal, mil kergendab lisaks nohu ja kurgupõletikku. Echinacea tõmmis või teda sisaldavad imemistabletid tõstavad limaskesta pinnal olevat immuunsust ega lase viirust ninast-kurgust sisse.

Greibiseemne ekstrakt. Ka tema aitab ära hoida külmetushaigusi ning kiiremini paraneda tänu oma viiruste-, bakterite- ja põletikuvastasele toimele, mille ta saab vabade radikaalide vastastest bioflavonoididest ja C-vitamiinist.

Kasekäsn. Elaval kasetüvel kasvava musta pässiku tee tugevdab immuunsust ja kaitseb rakke. Tuntud Ameerika toitumisuurija David Wolfe kutsub teda raviseente kuningaks ning soovitab juua kasekäsnateed iga päev.

Eeterlikud õlid

Teepuu. Kargelõhnaline õli, mis ergutab immuunsüsteemi. Et külmetuse korral higistama hakata, tilguta seda mõned tilgad sooja vette, kasta sellesse rätik ja hõõru keha. Viiruste hävitamiseks põleta lõhnalambis.

Eukalüpt. Suurepärane õli sissehingamiseks nohu, köha ja külmetusest paksu pea puhul. Vala kaussi kuum vesi, lisa sinna 2–3 tilka, kummardu vee kohale ja hinga sisse. Soovi korral heida üle pea vannilina.

Piparmünt. Temagi on hea sissehingamiseks hingamisteede hädade, bronhiidi, põskkoopapõletiku ja üldse külmetushaiguste korral. Kasuta kas inhalatsioonina või tupsuta paar tilka taskurätile.

Harjumused

Joo vett. Korralikult niisutatud organism hoiab immuunsüsteemi tugeva. Kõige parem on allikavesi, sest tema on elav. Kindlasti hoidu karastus- ja energiajookidest. Täiskasvanu vajab vähemalt 4 l vett päevas. 2 l saab ta toidust ja ainevahetusest, ülejäänu tuleb veejoomisega juurde anda. Lihtsaim valem koguse arvestamiseks on: 1 kl vett iga 9 kg kehakaalu kohta. Et suur veejoomine mineraalide tasakaalu paigast ei viiks ja neerudele liialt koormav poleks, puista klaasile veele näpuotsatäis himaalaja või meresoola.

Tee tervisesporti. Korrapärane tervisesport tugevdab immuunsust ja keha kaitsvaid T-rakke. On kindlaks tehtud, et juba reibas kõnd pool tundi iga päev alandab külmetusse haigestumise ohtu poole võrra.

Pese käsi. Sage kätepesemine sooja vee ja seebiga 15–20 sekundi jooksul ning korralik loputamine vähendavad külmetussejäämist, pisikute levitamist ja nende saamist. Pese käsi kindlasti enne söögitegemist ja söömist, pärast aevastamist, köhimist, tualeti kasutamist.

Maga piisavalt. Unepuudus võib immuunsusele põntsu panna. Inimene pole ju asjata loodud kolmandikku oma elust maha magama. Mine voodisse enne kella 23, et toimetada kooskõlas kehas valitsevate rütmidega ning maga vähemalt 7–8 tundi pimedas, jahedas ja värske õhu rikkas toas.

Unusta suitsetamine. Uuringud kinnitavad, et suitsuvaba elu tugevdab üldist tervist ja immuunsust juba mõne nädala jooksul pärast viimase suitsu kimamist.

Loobu stressist. Pikaajaline krooniline stress õõnestab immuunsust ja muudab haigustele vastuvõtlikumaks. Seepärast täitku iga su päeva mõni lõõgastav praktika, olgu see meditatsioon, hingamisharjutused, jooga või muu sulle sobiv sisemist rahu kinkiv tegevus.