Bakterieemia ehk bakterveresus (ka baktereemia) on elujõuliste bakterite esinemine veres. Bakterieemia sümptomiteks on: kõrge palavik, külmavärinad, halb enesetunne, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, ärevus, hingeldamine ja segasus.
Kesknärvisüsteemi infektsiooni konkreetsed sümptomid sõltuvad infektsiooni täpsest asukohast. Sümptomiteks on enamasti tugev peavalu või seljavalu, nõrkus, tundlikkuse kadu ja palavik. Võib esineda ka kange kael, iiveldus, oksendamine, väsimus ja meeltesegadus.
PESEMATA PUU- JA KÖÖGIVILJAD
Allikad: pesemata puu- ja köögiviljad
KALAD, KELLE ELAVHÕBEDASISALDUS ON SUUR
Allikas: hai, mõõkkala, purikala ja tuunikala
Elavhõbe ja selle ühendid mõjuvad kahjustavalt kesknärvisüsteemile, neerudele ja maksale ning häirivad autoimmuunseid protsesse, põhjustavad värinaid, nägemis- ja kuulmisvaegust, halvatust, unetust ning emotsionaalset ebastabiilsust. Elavhõbeda ühendid läbivad platsentaarbarjääri ning võivad põhjustada loote arengupeetust, ja tähelepanupuudulikkust ning arengulist mahajäämust lapsepõlves. Elavhõbeda sümptomiteks on: kiirel mürgitusel tavaliselt köhimine, valu kopsudes, õhupuudus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, palavik ja metalli maitse suus.
TOORED VÕI POOLTOORED KOORIKLOOMAD
Allikad: austrid, rannakarbid, külmutatud krevetid ja krabid
Vibrio on gramnegatiivne fakultatiivsete anaeroobsete bakterite perekond. Tuntuimad esindajad on koolerat põhjustav Vibrio cholerae ja gastroenteriiti tekitav Vibrio parahaemolyticus. Vibrio perekonna esindajad põhjustavad sageli toidumürgitusi, mida seostatakse sageli ka väheküpsetatud koorikloomadega. Toidumürgistuse sümptomiteks on: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus ja palavik. Haiguse edasine kulg sõltub mürgistuse iseloomust. Sellega võivad kaasneda organismi üldine vastupanuvõime langus, lootekahjustus ja pärilikkusinfo muutumine.