Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Viis nõuannet, kuidas närvilisusest võitu saada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Stress võib teha tervisele karuteene.
Stress võib teha tervisele karuteene. Foto: SCANPIX

On üsna lihtne mõista, mis põhjustab närvilisust: me tunneme seda siis, kui me ei usu endasse. Selleks, et närvilisusest lahti saada, tuleks ennast paremini tundma õppida, et aru saada, millised erilised võimed meil on ja kui palju potentsiaali meil on. Nagu näed, pole sul selleks vaja endale midagi juurde lisada, vaid tuleb hoopis lahti saada neist mõtetest, mis sulle piiranguid seavad.

Nii et lihtne: selleks, et meelerahu tagasi saada, pead millestki vabanema. Enamasti muutuvad inimesed närviliseks siis, kui nad tunnevad, et ei saa mingite eluaspektidega piisavalt hästi hakkama, olgu selleks siis töömured, kodused probleemid või haigused, vahendab Huff Post.

Seda, kuidas närvitsemine sulle mõjub, tunned kogu kehaga, aga alguse saab see ikka peast. Pingelistel hetkedel hakkavad sind mõjutama alateadvusesse salvestatud väärad arusaamad enda kohta, mis ei lase sul olukorda kaine pilguga hinnata.

Mida siis teha? Esiteks tuleb leppida, et vaenlane peitub sinus eneses. Siin on viis nippi, mis aitavad sul närvilisusest üle saada.

1. Ära teeskle. Luues mingit identiteeti varjad sa oma tegelikku olemust, sest arvad, et tunned end siis paremini. See on jabur! See strateegia ei tööta, sest nõnda sisendad endale, et sa pole midagi väärt. See omakorda soosib närvilisust.

2. Ära proovigi kõigile meeldida. Tahad iga hinna eest kõigile meeldida, sest loodad, et hakkad nõnda endalegi rohkem meeldima. Nii ei saa mõelda, sest jällegi veenad end selles, et sa pole midagi väärt ja muutud aina närvilisemaks.  

3. Ära ürita oma vigu varjata ja neile vabandusi otsida. Kui oled vigade varjamises osav, siis arvad ilmselt, et saad oma eluga üpris hästi hakkama. See on jama. Eksimusi varjates tekitad neid ainult juurde. See jällegi teeb sind üha närvilisemaks.

4. Ära eelda, et teised peavad sinu eest hoolitsema. Sõltud suures osas teistest ja arvad, et tunned end seetõttu turvaliselt ja kindlalt. Vale puha. Liigne sõltumine teistest vaid suurendab alaväärsustunnet. Sisendad endale, et saa ei saa millegagi hakkama. Selline suhtumine on lootusetult väär ja teeb sind ainult närvilisemaks.

5. Ära aja lihtsaid asju keerulisemaks. Mõtled, et sügavamalt analüüsides ja asja üle juureldes suhtud sellesse intelligentselt. Kas ikka tõesti? Absurdsetesse äärmustesse jõudmises pole midagi arukat. Nõnda ei näe sa enam lihtsaidki probleeme selgelt ja muutud aina närvilisemaks.

Tagasi üles