Marika Blossfeldt: ainult puhkust!

Marika Blossfeldt on elus tasakaalu leidnud: teravilju soovitab ta süüa tervelt ja vältida jahutooteid, sest keha töötleb jahu kiiresti suhkruks, mis põhjustab suurt veresuhkrutaseme kõikumist, mis omakorda võib teha inimese väsinuks, tujukaks ja keskendumisvõimetuks. Foto: Peeter Langovits

Ei, mina siin ei puhka, tuleb Marika Blossfeldti kiire vastus küsimusele, kas tal Läänemaal Rame lahe ääres Polli talu loomingulises keskuses jooga-, tantsu-, balleti-, toidu- ja kokalaagrite korraldamise vahel ka endale aega jääb.

Blossfeldt on juba viimased kaheksateist aastat jaganud end Läänemaa ja Ameerika idakalda vahel.

Eelmisel nädalal oli tema sõnul Polli ajaloos esimene kord, kui ta oli oma talus päris üksinda. «Mul oli just kaks nädalast laagrit selja taga ja olin suhteliselt väsinud,» räägib Blossfeldt.  «Esimesed kaks päeva olin lihtsalt mere ääres – võtsin päikest ja käisin ujumas.» Ent juba varsti leidis Blossfeldt end talu saunast kirjanike stuudiost tööd tegemas. «Seal on nii kerge keskenduda. Ma tõeliselt nautisin seda,» kiidab Blossfeldt stuudiost avanevat vaadet, mida tal endal harva näha õnnestub.

Raamat läheb uuesti trükki

Ka Ameerikas ei ole Blossfeldti elu hõlbus. Seal õpetab ta inimestele nii individuaalselt, gruppides kui ka interneti vahendusel, kuidas leida endale sobiv toitumisviis ja oma elu teadlikumalt korraldada, et see rohkem rõõmu pakuks. Vahel ajab tantsijast ja koreograafist sõbranna ta veel lavalegi. Viimased neli talve on Blossfeldt tegelenud oma raamatuga «Looduslik toit. Täisväärtuslik elu», mille teine trükk on juba läbi müüdud ja kolmas jõuab poodi septembris.  

Ka raamatu ingliskeelset tõlget on saatnud edu – 2012. aastal pälvis see Pariisis toiduraamatute konkursil kolmanda koha, võitis Ameerikas «The Living Now Book Awards» kuldmedali ning esitati ka auhinna «Book of the Year» kandidaadiks.

Raamatu müügi eest vastutab suures osas Blossfeldt ise, otsides võimalusi esitlusteks ja toitumisteemalisteks loenguteks. Ta tunnistab, et seetõttu polegi ta viimastel aastatel puhata saanud, ja lubab, et teeb seda sellel aastal kindlasti. Samas tõdeb ta, et naudib oma tööd ja seda, mida sööb. «Võib öelda, et olen oma elus tasakaalu leidnud, ainult rohkem puhkust oleks vaja.»

Polli talu hoovis tervitab Blossfeldt külalisi suvise eksperimendiga. Eksperiment on lihtne ja üllatab meeldiva maitsega. «Mul tuli mõte, et must sõstar ja hapendatud rukkileib võiksid hästi kokku sobida,» räägib Marika oma uuest avastusest – küpsetada hapendatud rukkileiva taignast, millele on lisatud mustad sõstrad ja koriandriseemned, muffinid.   

Üldiselt soovitab Blossfeldt aga jahutooteid vähem süüa, eriti aga valgejahutooteid. «Kõik teavad, et teraviljad on tervislikud ja neid tuleks süüa, aga kõige parem on neid süüa oma terves olekus, mitte jahvatatult,» õpetab Blossfeldt. «See tähendab, et tuleks keeta terveid terasid, nagu tehakse tavapäraselt riisi ja tatraga.» Tegelikult õppis ta ka ise alles hiljuti tervelt keedetud teravilju sööma. See oli kümmekond aastat tagasi, New Yorgi integratiivse toitumise instituudis tudeerides.

«Tantsijana tajud oma keha intensiivsemalt ja seetõttu olen ma alati toitumisse teadlikult suhtunud. Sa ei saa süüa rämpsu, kui tahad olla tippvormis, aga toitumisalase harituseni jõudsin ma alles instituudis,» räägib Blossfeldt. «Seal avastasin ka uusi teraviljasorte, mida ma varem polnud proovinud – kinoa ja amarant ehk rebaseheinaseemned ning erinevaid sorte riisi ja hirssi, mida ma varem eriti ei söönud.»

Malts pannile

Peale selle hakkas Blossfeldt sööma rohkem ka rohelisi lehtköögivilju. «Ameerikas kasvatatakse neid [lehtköögivilju] väga palju. Toidupoes on terve riiul rohelist täis – ainult võta. Siin pannakse kümme spinatilehte plastikaluse peale ja müüakse. Mis ma sellest saan? Ühe ampsu! Kui sa keedad, on need kümme lehte kadunud.» Sellepärast toob Blossfeldt seemned Ameerikast kaasa ja kasvatab Polli talu juurviljaaias ise nii spinatit, mitmesuguseid lehtkapsaid, lehtpeeti kui ka broccoli raabi ehk põld-kapsasrohtu ehk naerisheina.  

Muide, metsikuid rohelisi taimi, mis hamba all ei karju, kasvab Eestiski. Blossfeldti sõnul sobib meie harilik malts väga hästi nii keetmiseks, vokkimiseks kui ka praadimiseks. «Malts on palju maitsvam kui spinat ja ka toitainete poolest on ta ka palju rikkam.» Blossfeldti sõnul ei saa maltsa valmistada õigesti ega valesti, kuid talle endale meeldib maltsalehti lisada oliiviõlis praetud küüslaugule. «Kaks minutit lasen haududa, natukene soola ja sidrunimahla peale ja ongi valmis,» kiidab Blossfeldt.

Toitumisnõustajana Blossfeldtile arvud ja piirangud ei meeldi. Kuid 80/20 nõuannet jagab ta siiski meeleldi. See tähendab, et 80 protsenti ajast tuleks toituda teadlikult ja arukalt ja 20 protsenti ajast eluga lihtsalt kaasa minna. «Vahest on tähtsam sõpradega välja minna või grillida ja oma väärtuslik toitumisfilosoofia mõneks tunniks unustada – olla lõbus ja mõnus,» ütleb Bloss­feldt. «Vahest kosutab sõpradega koosviibimine rohkem, kui näpuga tervisliku toidu tagaajamine.»

Marika Blossfeldti soovitused igapäevaeluks

•    Keskenduge iga päev oma elus positiivsetele külgedele, ärge jääge probleemidesse takerduma.

•    Väljendage oma tänutunnet, sellega saadate universumile jõulise sõnumi, mis tõmbab ligi positiivsust.

•    Olge helde. Mida rohkem annate, seda rohkem saate.

•    Laulge või tantsige iga päev, see toob teisse rõõmu.

•    Naerge palju. Iga kord, kui naerate, tugevdate oma immuunsüsteemi.

Allikas: «Looduslik toit. Täisväärtuslik elu» (2012) Marika Blossfeldt

Müstiline mustikasmuuti

(kolmele)  

•    480 ml mustikaid

•    2 pirni

•    1 avokaado

•    2–3 kuivatatud datlit

•    120 ml vett või naturaalset õunamahla

•    1 näpuotsatäis jahvatatud kardemoni

Segage kõik kannmikseris, kuni segu muutub kreemjaks. Nautige aeglaselt!

Suvikõrvitsa-tomativorm

(kaheksale kuni kümnele)

•    1 sl oliiviõli

•    2 suurt või 3 väikest suvikõrvitsat, ratasteks lõigatuna

•    500 g fetajuustu, kuubikutena

•    3 suurt või 4 väikest tomatit, viiludena

•    kuivatatud tüümiani

•    pipart

•    10 muna

•    120 ml piima

•    soola ja pipart

Kuumutage ahi 200 kraadini. Õlitage

25 x 30 cm suurune vorm. Laduge põhja kiht suvikõrvitsalõike ning raputage peale tüümiani ja pipart. Puistake suvikõrvitsale pool fetajuustust. Lisage kiht tomativiile, raputage peale tüümiani ja pipart. Lisage veel üks kiht suvikõrvitsat ja ülejäänud fetast ning puistake jälle üle tüümiani ja pipraga.

Kloppige munad piimaga lahti. Lisage sool ja pipar. Valage munasegu aedviljadele ja fetale. Kõige peale laduge tomativiilud ning raputage peale tüümiani ja pipart.

Küpsetage 40–60 minutit, kuni munasegu on tahenenud. Serveerige rohelise salatiga.