Kui vaadata Hele-Riini trumme mängimas, siis paratamatult tekib küsimus, kust ta sellise energia ja võhma võtab? Kas väsimust ei teki? «Trummide mängimisel omab tähtsat rolli õige tehnika omandamine. Tihti polegi selleks vaja meeletult jõudu. Kõik löögid saab sooritada randmest sõrmedega ning trummipõrget saab osavalt ära kasutada. Nii üllatav kui see ka ei tundu, siis just vaikselt on kõige raskem trumme mängida. Aga Jaapani taikotrummide mänguks on tõesti peale õige mängutehnika vaja ka meeletult jõudu,» tunnistab naine.
«Jaapanis kohapeal õppides sain sellest aru pärast esimesi harjutusi, kus mulle anti kätte labidavarre jämedused trummipulgad ning löögi sooritamiseks tuli kaasata liikumisse kogu käsi. Juba pelgalt käte hoidmine üleval trummi kohal võttis täiesti läbi, rääkimata siis veel löökidest trummi pihta. Ma pole kuskil trennis spetsiaalselt küll käinud, aga jõud on mul tulnud trummide harjutamise käigus,» selgitab Hele-Riin ja lisab, et kindlasti on oma osa trummide transportimisel esinemiskohta ja tagasi. «See võtab ikka kõige rohkem energiat ja jõudu. Trummimäng tundub selle kõrval köömes. Samuti on mul meeletu tahe trumme mängida ning see energia kandub minust ka publikusse ning kui olen saanud omakorda publikult tagasisidet, siis kasvab see omakorda veel suuremaks. Just positiivne tagasiside paneb minu puhul kõik mäed liikuma,» tõdeb trummar.
Mis aga unistustesse puutub, siis unistab Hele-Riin Eestist välja pääsemisest. «Tahaks vahelduseks Eesti lavalaudadele näha ka natuke suuremaid ja võimsamaid lavasid koos rohkemaarvuliste kontserdikülastajatega.»