Südamehaigused kannavad endas suurt geneetilist riski ning see on naiste suremuse peamiseks põhjuseks, hoiatab Huffington Post. Suure tõenäosusega sa tead, kui su emal on olnud mõni tõsine südamega seotud häire, näiteks südameatakk, kuid sa ei pruugi olla teadlik tema või su vanavanemate kõrgest vererõhust. «Näiteks kui su emal on enne tema 60ndat eluaastat südameatakk, suurendab see sinu südameataki riski lausa kuni 50 protsenti,» hoiatab Nieca Goldberg, New Yorgis asuva Langone Medical Center’i arst. Kui sinu emal või su vanavanematel on südamega tõesti probleeme olnud, siis lase kindlasti ka oma vererõhku mõõta ning tee vajalikud testid, et määrata kolesteroolitaset ning kontrolli, ega sul pole diabeeti. Muidugi ei tohi unustada ka tervislikku toitumist ja piisavat füüsilist koormust.
Kuigi see on väga vähe tõenäoline, ei pruugi sa teada, et su emal on kunagi vähk olnud. Näiteks olid sa liiga väike, et sulle nii tõsisest probleemist oleks räägitud. Kuid kui su ema on kunagi põdenud näiteks rinna-, munasarja- või käärsoolevähki – mis kõik on suurema tõenäosusega pärilikul teel edasikanduvad kui teised vähiliigid – siis võib su arst soovitada sul vastavaid uuringuid teha nooremas eas kui muidu.
Arvatavasti oled sa kuulnud tuhandeid lugusid oma lapsepõlvest, aga vähesed teavad, kas nende emal oli rasestumisega probleeme. Kuigi see ei pruugi mõjutada sinu võimalusi lapsi saada, tasuks seda siiski teada. Teades, kas su emal oli viljakusega probleeme, oskab su arst sulle näiteks soovitada vastavaid viljakusteste.