Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/05/13/1750438t1hcc1c.jpg)
Kui emad on teadlikud kõigist tervisehädadest, mis nende lapsi vaevasid, teavad vähesed lapsed piisavalt oma ema tervise kohta. Nüüd, olles täiskasvanu, võib juhtuda, et ühel hetkel on sinul vaja olla see, kes ema eest hoolt kannab. Lisaks võivad mitmed emade terviseprobleemid ka nende lastele edasi kanduda. Seega, nüüd kui emadepäev möödas, on sobilik rääkida ka tõsisematest teemadest.
1. Südamehaigused
Südamehaigused kannavad endas suurt geneetilist riski ning see on naiste suremuse peamiseks põhjuseks, hoiatab Huffington Post. Suure tõenäosusega sa tead, kui su emal on olnud mõni tõsine südamega seotud häire, näiteks südameatakk, kuid sa ei pruugi olla teadlik tema või su vanavanemate kõrgest vererõhust. «Näiteks kui su emal on enne tema 60ndat eluaastat südameatakk, suurendab see sinu südameataki riski lausa kuni 50 protsenti,» hoiatab Nieca Goldberg, New Yorgis asuva Langone Medical Center’i arst. Kui sinu emal või su vanavanematel on südamega tõesti probleeme olnud, siis lase kindlasti ka oma vererõhku mõõta ning tee vajalikud testid, et määrata kolesteroolitaset ning kontrolli, ega sul pole diabeeti. Muidugi ei tohi unustada ka tervislikku toitumist ja piisavat füüsilist koormust.
2. Vähioht
Kuigi see on väga vähe tõenäoline, ei pruugi sa teada, et su emal on kunagi vähk olnud. Näiteks olid sa liiga väike, et sulle nii tõsisest probleemist oleks räägitud. Kuid kui su ema on kunagi põdenud näiteks rinna-, munasarja- või käärsoolevähki – mis kõik on suurema tõenäosusega pärilikul teel edasikanduvad kui teised vähiliigid – siis võib su arst soovitada sul vastavaid uuringuid teha nooremas eas kui muidu.
3. Rasedus
Arvatavasti oled sa kuulnud tuhandeid lugusid oma lapsepõlvest, aga vähesed teavad, kas nende emal oli rasestumisega probleeme. Kuigi see ei pruugi mõjutada sinu võimalusi lapsi saada, tasuks seda siiski teada. Teades, kas su emal oli viljakusega probleeme, oskab su arst sulle näiteks soovitada vastavaid viljakusteste.
4. Menopaus
Suure tõenäosusega koged sa menupausi samas vanuses kui su emagi, sõnab Virgina ülikooli günekoloogiaprofessor JoAnn Pinkerton. Lisaks võid sa kogeda ka neid samu sümptomeid, milleks võivad olla näitkes kuumahood ja uneprobleemid. Teades ja võttes hoiatusena oma ema sümptomeid, on sul võimalik neid leevendada või ära hoida, süües näiteks Omega-3 rasvhappe rikast toitu ning hoidudes liigsest alkoholist.
5. Vaimuhaigused
Sa ei pruugi olla teadlik su perekonnas olnud vaimuhaigustest, sest kui tänapäeval neist rääkimine enam nii suur tabu pole, siis varasemal ajal see nii oli. Kuna aga depressioon ja bipolaarne häire on pärilikud, võib nende esinemise teadmisest perekonnas kasu olla. Muidugi ei ole mingil juhul põhjust paanikaks, aga teades oma perekonnas olnud vaimuhaiguste kohta, otsid sa esimeste sümptomite korral suurema tõenäosusega rutem abi.
6. Pikkus
Pikkuse vähenemine vananedes ei tundu küll erilise probleemina, kuid tegelikult viitab see nõrkadele luudele. Kui su perekonnas on olnud osteoporoosi, võib sinulgi sellele haigusele eelsoodumus olla, kuid on mitmeid võtteid, millega seda eemal hoida. Näiteks on tähtsad liikumine, piima- või sojatoodete tarbimine ja piisava koguse D-vitamiini saamine.