11. veebruaril pidas Heljo Mänd oma 87. sünnipäeva. Nelja lapse ema rääkis ajakirjale Pere ja Kodu, et on nüüdseks oma kohustused pere ees täitnud, nüüd on antud aega kirjutada.
Heljo Mänd: lapsed tegid minust kirjaniku
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
1. märts 2013, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kohusetunne on mul alati tugev olnud, aga vastutustunnet tuleb aastatega juurde. Sa saad aru, kui tähtis on laps. Et sa vastutad, et ta elusa ja tervena täiskasvanuks saaks. Et mul praegu, 87aastasena, on veel ärksust kirjutada, siis arvan, et see aeg on mulle antud,» usub Heljo Mänd. «Kuna ma nooremana pidasin kinni oma kohusest olla eelkõige ema ja perenaine. Ma ei teinud omale kirjanduses suuri unistusi, tegin need niivõrd väikesed, et sain need täita. Seega ei langenud ma kunagi depressiooni.»
Heljo pidas iga oma lapse kohta päevikut kuni koolieani välja ja pani neist nüüd kokku käsikirja, mis on kirjastuses lugemisel. «Noore emana oli tahtmine kirjutada nii suur, et selle rahuldamiseks sobis ka päevikupidamine. Nii see elu koos laste ja nende jälgimisega läks, nemad tegidki minust kirjaniku. Lastekirjaniku.»
Muidugi muutus kirjanik selle ajaga ka ise. «Kui kahe esimese lapsega oli päevikus algul palju vaimustust, lallitusi ja hellitusi, siis teise kahe puhul oli rohkem napisõnalisemat stiili ja häid lugusid,» selgitas ta. «Palju oli päevikutes sellist, mis kirjandusse ei ulatu. Võtsin neist päevikutest vajaliku ja hävitasin päevikud.»
Loe pikemalt värskest Pere ja Kodu märtsinumbrist!