/nginx/o/2011/02/01/508492t1hc319.jpg)
Kirjanik Kerttu Rakke pihtis Kroonikale, et kuna ta oli õpetaja laps, siis sattus ta koolikiusamise ohvriks. Paraku polnud ta ise parem ja kiusas koos paari klassiõega üht vaesest perest pärit tüdrukut.
Kerttu Rakke: olin koolis nii kiusaja kui kiusatav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kiusasime üht oma klassi tüdrukut, kellel olid täid peas ja kes oli räpane. Ja see ei olnud ilus, ausõna,» tunnistas ta. «Päris jalaga-kõhtu-nalju ette ei tulnud, aga mõnitasime küll kõvasti, tänapäevases mõttes «täiega».»
Nüüd täiskasvanuna on ta mõistnud, kui tubli oli tegelikult tüdruk, kelle vanemad jõid ja kes sai seevastu hästi hakkama nii koolitööde kui laudas talitamisega. «Üks kiusajate eestvedajaid oli aga niinimetatud heast perekonnast oivik ja hiljem sain teada, et tema vanemad nõudsid temalt ebanormaalselt palju – ta pidi olema imelaps. Eks see kõik taandubki sellele vanale luuletusele, et «kord Päitsik puskis Punikut ja Punik sitaunikut».»