Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Nõuandeid, kuidas pirtsakaid lapsi panna uusi toitusid proovima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: SCANPIX

Kui tihti oled söögilaua ääres kuulnud oma last jonnakalt teatamas «ma ei söö seda!» või «ma vihkan seda ja seda!»? Lastele on keeruline uusi maitseid tutvustada, aga kuidas neid siiski üle kavaldada?

Ligi kaks kolmandikku lapsevanematest suudab nimetada vähemalt ühe probleemi, mis nende lastel erinevate toitudega on. Kuigi pirtsakus on normaalne ja seda jääb vanusega vähemaks, tunned ilmselt, et peaksid siiski midagi ette võtma, kui laps on nõus sööma vaid küpsiseid või makarone, kirjutab portaal parenting.com.

Lastele meeldib oma maailma kontrollida ja läbi toidu valimise on seda ülilihtne teha. Aga selleks, et nõiaringist välja murda, lase oma meetodeid veidi lõdvemaks. Sa ei saa sundida last tegema midagi, mida ta teha ei taha, eriti söömise puhul, seega anna alla. Paku talle lihtsalt toitvaid ja erinevaid maitseid ning söö samu asju ka ise.

Lastearst Adam Strauss sõnab, et kui vanemad sunnivad last mõnd toitu sööma, siis seostub lapsel sellega hiljem negatiivne mälestus ja ajapikku muutub võitlus vaid hullemaks. Pigem pane toit taldrikule ja lükka see lapsele ette. Kui toit jääb taldrikule alles, ära sunni teda sööma.

Kiida last ka siis, kui ta võtab vaid pisikese ampsu. Aga väldi ütlemast «emme on sinu üle nii uhke», sest see võib tekitada tunde, et laps kontrollib su emotsioone oma kahvli abil.

Ära takerdu sellesse, et jälgid pingsalt mis kellaajal või kui palju su laps sööb. Iga söögikord ei pea olema ühesuurune, oluline on vaid jälgida, et nädala või kahe jooksul saaks laps vajalikke aineid igast toidugrupist.

Anna lapsele valikuid, mis pole olulised. Mida see tähendab? Lastel võib olla kombeks valida, millisest kausist nad putru söövad, nad võivad tahta, et taldrikul oleks kartulid ja lihapallid eraldi (et need ei puutuks omavahel kokku) või tuleb võileival üks nurk jätta võiga määrimata, et sealt kinni hoida. Lase tal valida, kas ta eelistab roosat kaussi või kollast – kui valikuvõimalus on väike, siis ei järgne sellele ka võimuvõitlust. Peaasi, et teeksid lapsele selgeks, et kodus on valimine lubatud, kuid välja sööma minnes tuleb süüa seda ja nendest nõudest, mida antakse.

Mida teha, kui laps keeldub liha söömast? Liha tekstuur on nii mõnegi lapse jaoks vastuvõetamatu, see on täiesti normaalne. Laps saab vajalikud valgud kätte ka näiteks jogurtist, juustust, kodujuustust, kõvaks keedetud munast või ükskõik millisest munaroast.

Juurviljad? Söö ise! See on kõige tavalisem probleem lastega – nad keelduvad söömast juurvilju. Proovi alustuseks midagi väga lihtsat: viska pannile mõned porgandiviilud ja herneid, lisa veidi riisi ja kana. Või küpseta pirukaid, kuhu on peidetud kapsas või mõni eksootilisem juurvili.

Toitumiseksperdid soovitavad harjutada lapsi juba varakult hommikuti putru sööma, sest erinevates hommikusöögihelvestes on liiga palju suhkrut. Kui laps keeldub putru söömast, proovi mõnd uut retsepti, näiteks lisa pudrule suhkru asemel banaani või mett. Pudrule võib maitset lisada ka kaneeliga.

Tagasi üles