/nginx/o/2012/11/08/1420404t1h45de.jpg)
EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon) sai 8. novembril 20-aastaseks. Juubelitseremoonial Tallinna Raekojas nimetati sel puhul aastate naiseks Eesti naisliidu esinaine ja europarlamendi saadik Siiri Oviir, kes on naiste osakaalu ühiskonda panustamisel enda südameasjaks võtnud.
Siiri Oviir tunnistas, et emotsionaalselt on aastate naise tiitel talle väga oluline, sest see tähendab, et hinnatakse tööd, mis ta on aastate jooksul teinud nii poliitikas kui Eesti naisliidus. Lisaks teeb talle head meelt see, et tähele on pandud naist ühiskonnas, kus põhiliselt hinnatakse meeste tegemisi. «Kui teed seda, mis sulle meeldib, siis on sellel tööl ka rohkem positiivset tulemust kui sellel, mis sulle ei meeldi. See on ainult meeldiv, et sind tunnustatakse ja usaldatakse,» tunnistas ta.
Kui 1990. aastal valitsust moodustati, siis jõudiski Siiri Oviir poliitikasse läbi naisliidu. «Tookord otsiti valitsust ja mõeldi, et peaks nagu üks naine ka olema,» meenutas ta. «Nii palju siis olid meie mehed ja meestekeskne mõtlemine põhjamaadest šnitti võtnud. No ja nii jätkub see ju siiamaani.»
Sotsiaalvaldkonnas tööd alustades pidi Oviir end ka soolise võrdõiguslikkuse teemaga hästi kurssi viima. «Selge see, et mul tuli ennast selles küsimuses väga palju harida. Ja nüüd võiks öelda, olen ma haritud,» naeris ta.
Lugedes arvukaid uuringuid ja analüüse on Siiri Oviir mõistnud, et naisi kasutatakse Eestis ebaratsionaalselt. «Me ei anna neile võimalust panustada nende oskuste kohaselt,» selgitas ta. «Me harime neid (enamus õppekohti on ju riigieelarvelised) ja pärast suuname nad kuskile madalamatele astmetele. Väga paljud naised pettuvad, kibestuvad, nooremad lähevad ära ja varsti jookseb Eesti tühjaks. Majanduslikult käitume me täiesti ebaratsionaalselt, aga me kõik tahame, et me riik õitseks, et meil sünniks lapsi ja et elu oleks siin turvaline. Nii tahan ka mina. Ja eks see on üks põhjus, miks ma selle teemaga tegelen.»
Naiste panus toob ühiskonda tasakaalu
«Kui öeldakse, et mees teeb otsuseid või töötab peaga ja naine töötab südamega, siis ma päris sellega nõus ei ole,» rääkis naisliidu esimees. Nimelt on Oviiri selgitusel Eesti naised Euroopa haritumad, kuid soolise võrdõiguslikkuse näitajate poolest oleme teistest kõvasti maas, sest meil on otsustustasandil kõige vähem naisi ning meil on Euroopas suurim palgalõhe. Ometigi on naised need, kes oskavad mõelda ka südamega ja seetõttu peaks nende hääl olema kuuldavam.
Naised, kes üritavad olukorda muuta, saavad aga sageli ebaõiglase kriitika osaliseks. Näiteks tõi Oviir Kaja Kallase ning ka võrdõiguslikkuse voliniku Mari-Liis Sepperi, kelle puhul unustatakse sageli ära, et ta ei ole vaid soolise võrdõiguslikkuse volinik. «Talle on pandud tööülesandeks kogu võrdõiguslikkuse temaatikaga tegelemine,» tõi Oviir välja. «Samas üksinda ta ju seda ei tee, neid on seal kaks. Ja siis on hea norida, et näed, see naine ei saa hakkama.»
Nõnda on Siiri Oviiri sõnul tihti meeste juhtimise all, et ameteid tuleb juurde, naised teevad töö ära, kuid loorbereid lõikavad sageli mehed. Selleks, et olukorda muuta, peaksid naised olema kursis uute suundumuste ja uuringutega, osalema konverentsidel. «Et ei oleks sellist situatsiooni, kus meedia püüab tänaval kinni naise, kes ütleb, et ei, mulle meeldib see, et mees saab rohkem palka,» sõnas ta. «No uskuge, mulle meeldib ka, kui mu mees saab rohkem palka. Kui saab. Aga kui ta saab samaväärse või sama töö eest rohkem palka, vat see juba meeldida ei tohiks. See on sisuline teadmiste küsimus – mille poolt me oleme ja mille vastu me oleme.»
Meeste puhul jääb Siiri Oviiri sõnul just südame pool ostuste langetamisel kaugeks. Seetõttu tulekski naiste potentsiaali rohkem ära kasutada, et ühiskonda tasakaalu tuua.
Siiri Oviir
:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)