/nginx/o/2012/11/06/1414904t1h7cc9.jpg)
Teades, et vanemal esinev sotsiaalärevushäire tõttu võib sobivate geenide olemasolul lapselgi sellelaadne häire avalduda, soovisid Johns Hopkinsi Ülikooli teadlased teada saada, milline vanemate suhtlusviis lastega pingelisi olukordi tekitab.
Ärevushäirega vanemate käitumine kujundab foobiat lasteski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks jälgiti 66 vanema ja lapse suhtlust, kusjuures 21 vanemal oli diagnoositud sotsiaalfoobia ja 45 vanemal kas paanikahäire või generaliseerunud ärevushäire, vahendab teadus.err.ee.
Lastele ja nende vanematele anti ülesandeid, mille täitmisel jälgiti nende koostööd: vanemlikku soojust, lapse kritiseerimist, lapse tegude ning võimete kohta üles näidatud kahtlusi, iseseisva tegutsemise võimaldamist ning ülekontrollimise ulatust.
Sotsiaalfoobia käes kannatavad vanemad näitasid välja vähem kiindumust, kritiseerisid rohkem ja kahtlustasid, et laps ei saa oma ülesandega hakkama. Kuna eelnevatest uuringutest on teada, et just kolm viimast tegurit süvendavad lapses ebakindlust, siis soodustab selline käitumine võimalust, et ka lapsel avaldub sotsiaalärevushäire.