C-vitamiin aitab kevadel tervist turgutada

Foto: SCANPIX

Et keha pika talveperioodi järel kevadtuultele vastupidavamaks muuta, tuleks seda turgutada toiduainetega, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Nii on kevadväsimuse ja külmetushaiguste edukal tõrjumisel oluline osa rohkelt C-vitamiini sisaldavatel toiduainetel, kirjutab kliinik.ee’s Ann Jõeleht Tervise Arengu Instituudist.

Lisaks organismi vastupanuvõime tõstmisele infektsioonhaiguste ja põletike suhtes ning väsimust ja stressi peletavatele omadustele on C-vitamiin ka antioksüdant.

Seejuures vähendab see rasvhapete ning vitamiinide A, D, E, B1 ja B2 oksüdatsiooni ning kaitseb valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest.

Viimaste teket soodustavad nii ebaterved eluviisid (nt suitsetamine, rohke alkoholi tarvitamine) kui ka mitmed ravimid,  radioaktiivne kiirgus ning stress. C-vitamiin on hädavajalik ka luude, kõhrede, lihaste ja veresoonte ehituses ning see parandab raua omastamist.

C-vitamiini on täiskasvanutel igapäevaselt toiduga soovitatav tarbida 75 milligrammi, suitsetajate puhul on see kogus suurem. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad naised ja imetavad emad.

Tervise Arengu Instituudi toidu koostise andmebaasi andmetel on olulisemateks C-vitamiini allikateks järgmised toiduained:

Kibuvitsamarjad  840 mg/100 g söödava osa kohta
Tšillipipar, värske  240
Paprika, kollane  205
Petersell 190
Paprika, punane 185
Nõges 175
Astelpajumarjad 165
Brokoli 120
Mustsõstrad 120
Hapuoblikas 117
Roheline paprika 115
Lehtkapsas 110
Murakad 100
Rooskapsas 85
Papaia 80
Till 70
Lillkapsas 62
Pomel 61
Nuikapsas 60
Punane peakapsas 60
Maasikad 60
Kiivi 60
Apelsin 54
Sidrun, laim 50
Spinat 50

C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Seepärast:

• ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees;
• pange köögiviljad keema keevasse vette;
• kasutage ära köögiviljade keeduvedelik;
• ärge hoidke lahtiseid köögi- või puuviljasalateid pikka aega laua peal;
• hoidke värskeid puuviljamahlu külmikus (lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva).

Eelpooltoodud nõuannetele toetudes tasub poest või turult koju tuua erksavärvilisi paprikakaunu, erinevaid kapsaid (brokoli, lehtkapsas, rooskapsas, nuikapsas jm) ja puuvilju.

Nüüd oleks õige aeg ära tarvitada ka sügavkülma või keldrisse tallele pandud viimased kodumaiste marjade headust täis moosipurgid.

Toiduvalmistamisel ei maksa ära unustada erinevaid maitseaineid (tšilli ja Cayenne’i pipar) ning värsket ja kuivatatud maitserohelist. Kindlasti võiks rohelist lisada nii soojadele toitudele kui võileibade peale ja vahele.

Niisamuti väärib toiduks muutmist koduaias, maitsepotis või metsas tärganud värske kevadroheline. Enamlevinud maitsetaimede kõrval ei tohiks ära unustada ka näiteks nõgest, naati, nurmenukku, võilille, jänesekapsast, rohelist sibulat ja karulauku.