Oskame arvestada, et vanusega muutub kehvemaks meie liigeste ja kopsude töö, kuid vastuvõetamatuna tundub võimalus, et sama juhtub ka meie mõistusega. Live Science nimetas põhilised nipid, mis nutikusele kaasa aitavad ja mõned asjad, mis võiks ära unustada.
Tee midagi!
Teadlaste seas on hakanud maad võtma seisukoht, et regulaarne aeroobne treening võib olla kõige tähtsam asi, mida enda aju pikaajalise tervise heaks teha saab. Kui südant ja kopse hoiab tugevana jooksmine, siis iga sammuga muutub tugevamaks ka aju. Vaimuerksuse tagamiseks võta eesmärgiks vähemalt pooletunnine treening üle päeva.
Söö ja veel kord söö
Liiga vähe või liiga palju energiat segab aju habrast mehhanismi. Madala glükeemilise indeksiga (GI) toidud – kiudaineterikkad koos mõõduka rasva- ja proteiinisisaldusega – lõhustuvad kehas aeglasemalt kui kõrge GIga söök – näiteks maiustused ja tärkliselised.
Ühtlase kiirusega seedimise korral jõuab energiavoog ajuni stabiilsemalt, mis tuleb tõenäoliselt kasuks organi pikaajalisele tervisele ja töövõimele.
Vaata dieetidega ette
Liialdamine võib aju laisaks muuta ja püsivat kahju tekitada, kuid aju tööd pärsib ka kalorite puudujääk. Äärmuslik dieet tekitab mõnel visal hingel rahulolutunnet, mis võib päädida anoreksiaga. Samuti on paljud uuringud seostanud dieedipidamist keskendumisraskuste, segadusesoleku ja mälu halvenemisega.
Hoolitse keha eest
Enamasti ennetatavad haigused – näiteks teise tüübi diabeet, rasvumine ja kõrgvererõhutõbi – mõjutavad kõik ka sinu aju. Kogu keha puudutavaid terviseprobleeme on seostatud kognitiivsete võimete languse ja mälu halvenemise kõrgema riskiga. Vereringet töökorras hoides – näiteks suitsetamise ja küllastunud rasvade vältimisega – lükkad edasi eaga seotud muutusi ajus.
Maga välja
Kui me puhkame ja näeme und, siis korrastatakse meie mälestusi, millest osa heidetakse kõrvale ja osa talletatakse. Kui me ei maga (piisavalt), siis võib uuringute järgi tekkida raskusi mõtlemisel ja uute asjade õppimisel.
Naudi kohvi
Järjest enam tõendeid kinnitab, et kohvitamine võib aju kaitsta. Ulatuslike uuringute põhjal aitavad kaks kuni neli ergutavat jooki päevas vältida normaalset kognitiivset tagasilangust ja vähendada Alzheimeri tõve võimalust 30 kuni 60 protsenti.
Ebaselgeks on jäänud, kas kasulik toime tuleneb kofeiinist või kohvis ja tees leiduvatest antioksüdantidest, kuid see latte võib parandada tunnetust nii tänasel pärastlõunal kui aastaid hiljem.
Söö kala
Mõne teooria kohaselt toimus inimeste kognitiivsete oskuste hüppeline areng evolutsiooni käigus tänu kala kaasamisele menüüsse. Esmatähtsad rasvhapped, nagu omega-3, on ajutegevuseks hädavajalikud ja aitavad kaasa selliste terviseprobleemide ravimisele nagu depressioon.
Omega-3 rasvhappeid sisaldavate toidulisandite tõhususe kohta tehtud uuringud on aga vastakaid tulemusi andnud, mistõttu tasuks vajalik kogus kätte saada toiduainetest – näiteks linaseemnetest ja rasvastest kaladest.
Võta vabalt
Stress ei jäta puutumata ka aju, mille mäluga seotud osad selle tulemusel kahjulike kemikaalidega täidetakse. Mõned teadlased peavad tõenäoliseks, et tasakaalustatud elustiil ja lõõgastavad tegevused, nagu jooga, suhtlemine ja käsitöö, aeglustavad pingeid maandades mälu halvenemist.
Jäta toidulisandid
Toidulisandid on viimasel ajal jäänud halba valgusesse. Ka preparaadid ajule – näiteks hõlmikpuud (Ginkgo biloba) sisaldavad – on ilmselt tulutud. Hoolimata looduslikust päritolust ei ole nad vabad võimalikest kõrvalmõjudest – viimaste hulka kuuluvad näiteks kõrge vererõhk, seedimis- ja viljakusprobleemid, depressioon. Pealegi ei ole hõlmikpuu toidulisanditest tervete inimeste puhul rohkem kasu kui platseebost (mõnel juhul toimis platseebo isegi paremini).
Pane aju proovile
Kas ristsõnad, sudokud jms ka tegelikult mõistust teravana hoiavad, ei ole päris selge. Küll aga on vähene haridus tugevalt seotud kognitiivsete võimete langusega. Mida rohkem püüad õppida, seda paremas vormis on su aju kõrgemas eas. Abiks võib olla uue asja käsile võtmine – väljakutse tundmatus selgust saada on ilmselt kasulikum kui ühe pusle korduvalt kokkupanek.