/nginx/o/2012/10/08/1362400t1h5e58.jpg)
Maailmarändurist kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone, kelle kirjastuselt ilmus äsja juba 50. «Minu…»-sarja reisiraamat, jagas Põhjarannikule oma mõtteid ainsast valdkonnast, mis toidab.
Petronede tähtsaim söögikord on õhtul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Justini suguvõsast tulnud Itaalia kombe kohaselt on kõige tähtsam toit õhtul,» sõnas ta. «Me oleme üritanud seda õhtusööki siis vähemasti varasemale kellaajale nihutada – nii et vähemalt kella seitsmeks on söödud, veel parem kui varem.»
Kuna tegemist on rahvusvahelise perega, siis on Petronede pere köök segu erinevate maade köökidest. «Justin teeb Itaalia toite, lisaks on tal näiteks mõni Mehhiko ja Havai toit menüüs. Mina teen Eesti ja India toite, aga vahel ka näiteks slaavi borši,» lisas Epp.
Maailmas palju ringi rännates on Epp maitsnud küllaltki eriskummalisi toitusid, kuid kõige ekstreemsem oli tema meelest kunagine ööturg Hiinas, kus ta sõi spetsiaalselt ajakirjandusliku eksperimendi käigus kõike imelikku, mida leida sai: koeraliha, praetud prussakaid, grillitud konni, keedetud tuvi. «Kõige maitsvamad olid prussakad, need olid ikka täitsa hästi maitsestatud ja mõnusad krõmpsud,» leidis ta.