Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Sten Sang: kehakaunistus ei tee naist koledaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kehakaunistusega naine. Pilt on illustratiivne.
Kehakaunistusega naine. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Sten kirjutab, kuidas tal tekkis huvi kehakaunistuste vastu ning mida ta arvab sellest, kui naise keha on tätoveeritud.

Viimase paarikümne aasta trendiks on saanud erinevad piercingud ja tätoveeringud. Ürgsete hõimude traditsioonid imbusid tsiviliseeritud ühiskonda. Mingil ajahetkel katsid oma kehasid aukude ja piltidega valdavalt meremehed ja karistust kandvad isased. Nüüd aga kohtab tänavapildis aina enam kaunistatud naisterahvaid - on nad selle võrra inetumad?

Kaheksa aastat tagasi puutusin antud teemaga väga lähedalt kokku läbi oma kunagise väljavalitu. Neiu lasi esimese augu kehasse teha juba 15-aastasena. Tookord jäi nõelale ette tema naba, mis sai sädeleva ripatsiga kaunistatud. Sain tüdruksõbra julgusest innustust ja vastukaaluks lasin endale paigaldada kulmuneedi. Mainin ära, et suutsin uue ehtega koos veeta lausa paar aastat, kuni ühel hetkel see pidevalt ette hakkas jääma. Tibi oli aga oma ripatsiga enam kui rahul - kandis reipalt lühikesi nabapluuse ning kogus kadestavaid ja imetlevaid pilke. Eks minulgi oli uhke nii stiilse naise kõrval ringi patseerida.

Neiu augustamise ind ei raugenud ning jätkus keeleneedi paigaldamisega. Taaskord ei saanud ma kehvem olla ning paari nädala pärast lasin samasse kohta metallist torukese susata. Ka selle neediga ei olnud pikka pidu - vaevalt kuu möödudes loobusin kandmisest. Hakkasin pelgama hambaemaili kahjustumist, kuna kippusin torukest agaralt mööda hambaid libistama. Naine omakorda nautis oma piercingut kogu rinnal. Vahetas tihti ehet uuema ja veel blingima vastu ning püüdis igale fotole neeti peale saada. Sõbrad muudkui ahhetasid ümber - kuidas julgesime midagi sellist teha ja kas me valu ei kartnud.

Ühel hetkel tundus näitsikule tätoveering huvitavana. Alustatud sai tagasihoidlikult - pisike paari sentimeetri pikkune hiireke naba kõrvale. Tätoveerija viskas nalja, et kui naine peaks edaspidi massiivselt juurde võtma, venib hiireke paisuva kõhu peal suureks koledaks rotiks. Taaskord otsis naine selga lühemaid pluuse, mis laseks uuel kehakaunistusel vaatajateni jõuda. Imetlejaid leidus palju meie oma tuttavate seas, kiideti pildi armsust ja sobivust. Tundsin, et pean naisele vääriline vastane olema ja lasin mõni aeg hiljem oma käele neli koopamaalingu detaili joonistada. Oli suvine aeg ning mu uueks lemmikriietusesemeks sai maika. Et ikka kogu ilm näeks, millise valu olen läbi elanud ja kui lahedad kujundid välja mõelnud.

Tätoveerimisest sai meie paarisuhte nurgakivi - edaspidi hakkasime igal suvel detaile juurde tegemas käima. Naine valis järgmiseks paigaks selja ülaosa - sinna ilmusid kaks suuremat sorti keeruka mustriga liblikat. Tuttavad kilkasid vaimustusest ning kiitsid kavandi keerukust ja sobivust. Samal ajal lasin ka mina paar kribu käele juurde jäädvustada - sinna hakkas tekkima juba paras loomaaed.

Järgmine suvi jäi viimaseks nii meie suhtele kui ka tätoveerimise harjumusele. Naine valis välja mööda ülakeha külge jooksva lilledega mustri. Teose eksponeerimine oli asukoha tõttu veidi raskendatud - paremal juhul saanuks rannas pildile pilku visata. Mina sain neli järjekordset soovitud kritseldust käele - neid oli kogunenud sinna kümme. Jälgisin, et tavaline särk detailid vabalt kataks ning mul oleks võimalus neid soovi korral saladuses hoida.

Huvitaval kombel jagavad negatiivset tagasidet naiste kehakaunistuste kohta vaid mõned internetis kommenteerijad. Tänavapildis halvustavaid ilmeid või väljaütlemisi ei kohta. Ilmselt on hinnang ka konkreetsest kavandist lähtuv. Lugu muutub kahtlaseks, kui naine soovib oma keha üleni katta pealuudega ning tagatipuks otsaette silikoonist sarved opereerida lasta. Sel puhul mingist heast maitsest rääkida on ilme liialdus.

Olen tundnud ebameeldivustunnet, kui põrkan arvamusega, et meie hobi on vaid vangidele ning sümboliseerib madalalaubalisust. Me kumbki pole kriminaalid ega eluheidikud - saame elus hästi hakkama. Piercingud ja pildid kehal on eelkõige iseendale kallid. Igal kehakaunistusel on oma saamislugu ning nad on osa meist enesest. Minu jaoks muudab maitsekalt kaunistatud kehaga naine end veel huvitavamaks ja kutsuvamaks.

Tagasi üles