«Proovin trende mitte järgida,» sõnab Tallinn Dollsi loovjuht ja disainer Mari Martin Arterile oma riidekapi ust avades ja rõivaeelistustest rääkides.
Mänguline Mari Martin hindab tänavapildis naisi, kes ei taha sulanduda massi
6. oktoober 2012, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari Martin, nukuliku imagoga moemärgi Tallinn Dolls sama nukulik loovjuht ja disainer, keda tuntakse ka kui uuskasutusbrändi ReUse Republic asutajat ja tõhusat moemänedžeri, on äsja saabunud stiilikirjust Londonist.
See on linn, mida ta väga armastab ning kus ta aeg-ajalt inspiratsiooni kogumas ja moekursusi võtmas käib. Mine tea, võib-olla täitub ka unistus, et ühel päeval müüakse Tallinn Dollsi Londonis – töö selle nimel käib. Ja muide: Martini moemänedžeri oskusi on tähele pannud ka Briti Nõukogu Eesti esindus, kes andis talle rahvusvahelise loomemajanduse moeettevõtluse auhinna.
«Mind vaimustab Londonis see, et mood on seal selgelt üks kohaliku identiteedi ja kultuuri kandja,» ütleb Martin ja lisab, et londonlaste välimus ja riietus peegeldab nende armastust oma kultuuri vastu ning uhkust selle üle.
Ta toob ühe näitena popi ja boheemlasliku Ida-Londoni, kus tänavaid valitseb rokikultuurist mõjutatud pisut lohakas ja räsitud stiil ning üheks uueks muusaks on Amy Winehouse. Seevastu «vanas» Londonis järgitakse vaoshoitumat joont, sealt ei puudu ruudulised pintsakud ega sallid ning inspiratsiooniallikaks on uus kuninglik täht Kate Middleton, kes oma ilu, elegantsi ja lihtsusega esindab n-ö hea tüdruku välimust.
Oma garderoobist kõneldes pakub Martin oluliseks märksõnaks mängulisuse – selles on klassikat, vintage’it, väikesi vimkasid ja lademetes ehteid. Lisaks poetab ta, et hindab tänavapildis kõrgelt just neid naisi, kes ei taha sulanduda massi ja on naiselikud, inspireerides sedasi ka teisi. Täpselt nii nagu ta ise.
Ei mingit igavust
Armastan lihtsaid klassikalisi, kuid samas väikese kiiksuga rõivaid. Heureka-hetk ehk tahtmine mõnd asja ise kanda tababki mind siis, kui näen, et see on ühtaegu lihtne ja eriline.
Mida vanemaks saan, seda rohkem pean lugu ka mugavusest ja kvaliteedist. Mulle meeldib, kui rõivas kohtuvad funktsionaalsus ja hea disain. Et rõivas teenib mind hästi ja kaua ning et selle võlu ajas ei kustu, vaid kogub väärtust juurde. Igatahes eelistan üht kallimat riiet kümnele odavale, ja sestap šoppan pigem harva.
Peaasi aga, et garderoob oleks karakteriga ja mitte mingil juhul igav. Ma ei hinda moes vaid meelelahutust ja tsirkust, vaid suuresti enesetunnet, mida on moe abil võimalik luua.
Reegleid pole
Järgin riidesse sättides alati tunnet ja tuju, kuigi igaks otstarbeks on see oma ja õige. Peole tuleb minna ikka särama, tööle asjalikult ja enesekindlalt. Samas meeldib mulle lisada kõigele grammike juhuslikkust, et kooslus poleks päris lõpuni viimistletud.
Pole riiet, mille kohta ütleksin, et seda ma kunagi selga ei paneks. Olen kõigele avatud – igat asja saab kanda omal moel.
Hiilib trendidest kõrvale
Proovin trende lausa mitte järgida, sest hindan kõrgelt stiilsust, iseloomu ja isikupära, mis peegeldub riietes. Ringi reisides hüppan alati läbi ka kohalike disainerite ärdest, second-hand’idest ja vintage-poodidest, Berliinist ja Londonist võib leida tõelisi pärleid – just seal mõistan, kui ajatu on mood. Ehetest aga eelistangi just vintage’i kõige rohkem.
Jälgin ka, mida teevad Vivienne Westwood, Stella McCartney, Miu Miu, Moschino, Vera Wang, Donna Karan, Lanvin – mu lemmikud, kõigil on oma võlu. Parima brändindusega hiilgab aga Louis Vuitton.
Lai värvipalett
Mul ei ole erilisi värvieelistusi, seegi sõltub tujust. On hetki, kui hindan pehmeid toone, beeži ja halli. Siis jälle janunen erksate värvide järele ega suuda öelda ei sinisele, punasele, roosale. Ka klassikaline must ja valge on üks osa minust. Ainus, milles end ette ei kujuta, on pealaest jalatallani puhas pruun. Kuid kombinatsioonis teiste värvidega on olukord ka pruuni puhul teine.
Nõrkuseks prossid ja kotid
Ma ei kujuta end ette ilma prosside ja kikilipsudeta, neid on mul hunnikutes. Kannan neid igal võimalikul moel. Teinekord annabki just prossiga lihtsaid rõivaid põnevamaks muuta.
Teiseks nõrkuseks on kotid. Mõned lemmikud pärinevad reisidelt Portugalist, Türgist, Londonist. Ja mul on olnud eluaeg üks ja sama parfüüm: Donna Karani New York. See on nagu üks osa minust.