Cosmo annab nõu: miks vaikimisstreik ei toimi... (ja mis siis mõjub?)

Foto: Cosmopolitan

Kui asjad ei laabu nii, nagu sooviksid, siis kuidas sa käitud? Kui tõmbud hambaid krigistades endasse, siis on järgnev artikkel just sulle.

Kui su mees pidutseb sõpradega hommikutundideni, oled solvunud, tõmbad voodisse mõttelise piiri ning väldid vähimatki füüsilist kontakti. Kui su sõbrad ei leia sinu jaoks piisavalt aega, hakkad ignoreerima nende sõnumeid. Jäädes ilma töökõrgendusest, ilmud kättemaksuks kontorisse alles lõuna ajal ning veedad ülejäänud päeva Facebookis. Kas tuleb tuttav ette?

Jah, me saame aru, et oled pahane, aga passiivne agressiivsus ei ole abiks. Suhtu elu keerdkäikudesse väärikalt ning võid saada tulemuse, mida tegelikult tahad.

«Olen mehe peale pahane!»

Saara (23) on oma elukaaslasega koos olnud kolm aastat. Selle ajaga on temas süvenenud harjumus mossitada iga kord, kui kutt tuleb koju lubatust hiljem ega anna talle sellest teada. «Ma võin mitu päeva vait olla. Mis puudutab seksi, siis ilmselgelt ta seda ei saa.»

Kuigi mehe käitumine pole õige, soovitab psühholoog Melissa Keogh võtta asja rahulikult, et oma tahtmist saavutada. «Passiivsele agressiivsusele vastatakse reeglina samaga. Kui mõlemad partnerid on tusased, keeldudes teineteisega rääkimast, viib see halbade tunnete ja viha kuhjumiseni. Enne mossitama hakkamist peaksid mõtlema, mida ta tunneb, ning seejärel oma mehega rääkima, kasutades minalauseid, et sõnum kohale jõuaks,» soovitab Keogh.

Lause «ma tunnen end ebakindlalt ja muretsen, kui sa ei tule lubatud ajal koju ning mul pole võimalik sinuga ühendust saada» ei tekita sinu partneris vajadust asuda kaitsepositsioonile ega tunda end süüdlasena. Püüa välja pakkuda mõni lahendus, näiteks, et ta saadaks järgmine kord sulle sõnumi või helistaks, kui kavatseb hiljem tulla. Küsi lõpetuseks, kas see on tema poolt okei. Jälgi, et sa ei muutuks käskivaks, vaid esitaksid talle palve.

«Ma vihkan oma tööd.»

Pärast kolme aastat samas firmas töötamist tunneb Maria (22) end nukrana, kuna tema töid ja tegemisi ei hinnata piisavalt kõrgelt. «Mu ülemus räägib ainult vigadest, mitte kunagi ei ole jutuks mu saavutused ja edu.» Maria lahenduseks on oma pettumuse ilmselge väljendamine, mis avaldub hilises tööle ilmumises, varakult kontorist lahkumises ja ülemusele ainult lühivastustega vastamises.

Organisatsioonipsühholoogi Rachel Clementsi sõnul teeb Maria endale nii vaid halba, rikkudes kõik võimalused edutamiseks. «Selline käitumine jätab inimesest lapsiku mulje.» Lisaks ülemuse ärritamisele, häirib selline käitumine ka kolleege, kes peavad ära tegema pahura töötaja täitmata jäänud ülesanded.

Parim lahendus on ülemusega rääkimine: «Rääkides kontrolli oma negatiivseid tundeid. Väga oluline on lisaks ebameeldivustele pöörata tähelepanu ka sellele, mis sulle su töö juures meeldib,» ütleb Clements.

Silmapilkne edutamine pole küll väga tõenäoline, ent kindla tegevusplaani paika panemine on eesmärgi saavutamisel suureks abiks. 

«Mu sõbrad ignoreerivad mind.»

Evelyn (26) ja ta parim sõbranna Lisa olid kuni viimase ajani lahutamatud. Kõik muutus, kui Lisa sai ihaldusväärse uue töö. «Äkki oli ta minu jaoks kadunud – hõivatud oma uute kolleegidega. Olen talle küll rääkinud, et tunnen end kõrvalejäetuna, aga see pole midagi muutnud. Nüüd olen ka ise hakanud teda ignoreerima, kui ta mõnikord helistab või sõnumi saadab.»

Psühholoog Nick Petrovic ütleb, et Evelyni käitumine võib lõppeda ootamatult halvasti. «Mis ühe inimese jaoks on ilmselge, ei pruugi seda olla teise jaoks. Lisa võib tunda kergendust, et Evelynil on nii palju tegemist, õigustades sellega enda ajapuudust.»

Teisisõnu, kui Lisa Evelyni plaani läbi ei näri, võib juhtuda, et tal kaob ära igasugune motivatsioon otsida sõbraga kontakti. Petrovic soovitab Evelynil olla Lisaga aus: «Kui sul oleks vaja iga nädal sõbrannaga kokku saada, siis ütlegi talle nii. Väide, et tahad temaga rohkem aega veeta, ei ole piisavalt selge sõnastus.»

Teine võimalus on lüüa selg sirgu ja asjast üle saada. «Kui su sõbrad on hõivatud töö või suhtega, on see ideaalne võimalus saavutada iseseisvus,» märgib Petrovic. «Igaühel peavad olema isiklikud hobid ja huvid, tulemaks toime olukorraga, et sõpradel on omad tegemised.»