Meessuguhormoonid kärbivad elust paarkümmend aastat

Pakistani eunuhhid AIDSi päeval Karachis 2010. aastal. Foto: SCANPIX

Testosteroon annab karvase rinna, suuremad lihased ja uudishimuliku või koguni riiaka loomu.

Paraku teeb meesuguhormoon mehe keha nakkustele vastuvõtlikuks ning lühendab eluiga, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Sellisele järeldusele jõudsid eunuhhide eluiga uurinud Korea teadlased.

Inha ülikooli bioloog Kyung-Jin Min analüüsis ajaloolaste abiga Korea Džosoni dünastia valitsemisajal õukonnas tegutsenud eunuhhe. Kohimehed pidasid palees enamasti toidujagaja või väravavalvuri ametit.

Paljudel kastraatidel oli pere - nad lapsendasid kas tüdrukuid või kastreeritud poisse. Selliste perekondlike liinide kohta on olemas täpsed ülestähendused, mida uurijad said kasutada.

Kokku leidsid nad andmed 81 kohimehe kohta, kes elasid ajavahemikul 1556-1861. Keskmiselt elasid eunuhhid 70-aastaseks. Kolm nendest said pidada sajandat sünnipäeva ning üks elas isegi 109 aastat vanaks.

Tolleaegsete naiste eluea kohta andmeid paraku pole, kuid tavalised meesülikud surid viiekümnendate eluaastate alguses. Kuningapere mehed elasid umbes 45-aastaseks. Nii kestis kuninglike eunuhhide elu pea paarkümmend aastat kauem kui kastreerimata meestel.

Mini sõnul võiks eluea pikkust selgitada mugava palee-eluga, kuid eunuhhid viibisid lossis enamasti vaid töökohustuse tõttu ning nende eluase oli mujal. Pealegi oli pidevalt palees elanud printside elu kõige lühem.

Seepärast oletab uurija, et kohimeeste pika eluea taga on testosterooni kahjuliku mõju puudumine. Kastraatide keha tuli paremini erinevate nakkustega toime. Lisaks võisid rahuliku loomuga kohimehed olla ettevaatlikumad ning vältida eluohtlikke kaklusi.

Samas pole ka kastreerimine ilma kõrvalmõjudeta – kohitsetud mehed võivad olla kehaliselt väga nõrgad ja depressiivse loomuga. Samuti tekivad neil luustiku väärarengud.

Nüüd plaanib Min välja uurida eunuhhide keskmise vanuse Hiina ja Türgi õukondades, et näha, kas ka seal elasid kastraadid teistest meestest kauem.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.