Midagi kogedes või õppides tekivad püsivad mälestused, mis vajavad kinnistumiseks pisut aega. Sel ajal toimuvad keerukad keemilised reaktsioonid.
Hirmutavaid mälestusi saab kustutada
Meenutamisel muutuvad mälupildid ebastabiilseks ja pärast seda kinnistatakse need molekulidevahelise koostööga uuesti. Võib öelda, et me ei mäleta mitte pikka aega tagasi juhtunud sündmust, vaid hoopis viimast korda, kui sellele mõtlesime, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Kinnistamist takistades saab mälus olevat muuta ning häirivad seosed kaotada.
Uppsala ülikooli psühholoogiadoktorant Thomas Ågren näitas oma katsealustele neutraalset pilti ja andis neile samal ajal nõrga elektrilöögi. Nii seostus pilt inimestele hirmuga ja tekkisid halvad mälestused.
Mälestuste aktiveerimiseks näitas uurija vabatahtlikele sama neutraalset fotot, kuid seekord ei järgnenud elektrišokki. Pooltele katsealustele näidati kinnistamise häirimiseks kohe sama pilti veel korduvalt.
Kontrollrühma inimestel sai mälestus rahulikult tekkida, nad nägid sama fotot korduvalt alles mõne aja pärast. Katsealustel, kel mällu salvestamist häiriti, kadus pildiga seotud hirm ja mälestus muutus neutraalseks.
Ajukuvamise abil suutis Ågren näidata, et seos kadus ka mandeltuumast, mis on seotud hirmutavate kogemuste säilitamisega. Selle ajuosa roll hirmu tekkimises on väga ürgne ning seetõttu paljudel imetajatel sarnane.
Ågreni kinnitusel saab avastuse abil ravida traumajärgse stressi, paanikahoogude ja foobiate all kannatajaid.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.