Töökoht, kuhu soovid minna igal hommikul

Foto: SCANPIX

«Mida sa tavaliselt tunned, kui hommikul kell tiriseb, ja pead tööle minema? Missugune on sinu emotsioon, kui paluksin just praegu sul enda töökoha peale mõelda?» küsib koolitaja Kaido Pajumaa oma portaalis Motivaator.ee.

Üks hiljutine rahvusvaheline uuring näitas, et umbes 55 protsenti inimestest ei ole tegelikult oma tööga rahul. Mõnikord ei olda rahul töökoha valikuga, mõnikord iseenda saavutustega tööl ning väga sageli ka firma ja juhtkonna suhtumisega töötajatesse.

Viimasel aastal olen palju mõtisklenud küsimuse üle, kuidas inimesed saaksid end töö juures paremini tunda. Me veedame ju 50-75 protsenti oma ärkveloleku ajast töö juures – kas see pole siis oluline, et me ka sel ajal end rõõmsameelse ja rahulolevana tunneksime?

Ka töö juures on võimalik end hästi tunda

Ma isiklikult olen väikeettevõtja ning iseenda tööandja olnud alates 2004. aastast, mistõttu mul on otsene mõju selle üle, kuidas ja mille kallal ma töötan. Kuigi ka ettevõtjana ei saa ma arvestada alati 100-protsendiliselt enda soovidega, on mul siiski valikuvõimalus - mida, kuidas ja kellega ma koos töötan. Võin öelda, et täna olen ma oma tööalaste valikute juures väga õnnelik.

Kõik inimesed ei saa, ei taha ning ei peagi olema ettevõtjad. See lihtsalt ei ole võimalik ning vajalik. Aga kas inimesed, kes ise endale töökohta ei loo, ei võiks/ei peaks end töö ajal hästi tundma? «Kuidas see võimalikuks muuta?» oli küsimus, mis hakkas üha enam minu peas tiirlema.

Firmade omanikud soovivad kasumit teenida. Aga kasumit on võimalik teenida ainult heade töötajate kaudu. Kui töötajad ei ole motiveeritud pingutama, ei ole võimalik häid tulemusi saavutada (ja ka omanikele kasumit teenima). Seetõttu peaks olema iga firmaomaniku huvi, et tema töötajad end töö juures hästi tunneksid ja sooviksid tööl käia. Kuidas seda aga teha?

Selliste küsimuste üle arutledes saigi alguse projekt www.motivaator.ee, mis esitab juhtidele ja ka töötajatele provotseeriva küsimuse: «Kas sa armastad oma tööd?».

Armasta oma tööd

See ei ole klišee, vaid päris tõsiseltvõetav küsimus. Kui sa oled firma juht, siis mõtle korraks oma töötajate peale. Kas nad on rahul sellega, mis firmas toimub? Kas nad on rahul sellega, kuidas juhid nendesse suhtuvad? Tihti arvavad juhid, et töötajad ei pinguta ning on rahulolematud seepärast, et palk on madal. Kuid kas see on päriselt ka nii – kas kõik muud tingimused ettevõttes soosivad töötajate arengut ning hea töö tegemist (keskkond, vahendid, suhtumine)? Millal oli näiteks viimane kord, kui töötajatelt otse ning ausalt küsiti: «Mida me saaksime omalt poolt teha ilma palka suurendamata, et sa end töökohal paremini tunneksid?»

Kui sa oled töötaja, siis mõtle selle peale, mis takistab sind oma tööst ja töökohast rõõmu tundmast?

Ka töötajatest võivad paljud öelda, et muidugi ei ole inimesed rahul, sest palk on väike. Kuid kas see on tegelikult ka peamine põhjus, miks inimesed oma töö ja töökohaga rahul ei ole? Kui sinu palka suurendataks alates homsest 100 euro võrra, siis kui kaua läheks aega, et praegune rahulolematus tagasi tuleks? Parimal juhul ehk 4 kuud, halvemal juhul aga juba 2 kuud.

Sellised küsimused on paljude inimeste jaoks võõrad ja ebamugavad, sest usutakse, et inimesi motiveerib palk. Palk ja ainult palk. Kuid see ei ole tõsi. Palk on väga oluline, väga väga oluline, kuid kui palk on paigas, on iga töö ning ameti juures veel väga palju aspekte, mis töötajaid motiveerib – demotiveerib, ja õnnelikumaks – rahulolematuks muudab. Meie ülesanne on aga need üles leida.

Ma olen viimasel ajal seda teemat väga põhjalikult uurinud ja paljudel koolitustel ka reaalelus töötajate endiga analüüsinud, kuidas inimesed ise töö enda jaoks meeldivamaks muuta saavad. Sa ju tead seda, et kõik saab alguse seestpoolt väljapoole: «Kui sa ei saa muuta SEDA, muuda ENNAST (enda suhtumist)». Sama kehtib ka töö juures. On palju asju, mida me muuta ei saa, kuid praktika näitab, et mõnikord piisab väikeste asjade muutmisest enda sees, et suured muutused välismaailmas aset leiaksid.

Motiveerimine on iga ettevõtte enda vastutusel

Erinevad firmad motiveerivad ja toetavad oma töötajaid erineval viisil. Paljudes firmades on asjad suurepärased ning töötajad tunnevad end väga hästi. Nendel on võimalus areneda, nad saavad oma tööle piisavalt positiivset tunnustust ning tagasisidet, ja nendel on olemas kõik vajalikud vahendid ning teadmised, kuidas oma tööd võimalikult hästi teha. Selliseid firmasid on palju ja tuleb ühe juurde.

Samas on aga ka ettevõtteid, kus töötajad ei ole päris rahul sellega, mis toimub. Võib-olla tunnevad nad end alaväärtustatuna (mitte vaid palga poolest), sest keegi ei ole nendele kunagi öelnud, et nad väärtuslikud on. Võib-olla tunnevad nad end pelgalt vahenditena kasumi teenimiseks, keda peabki kohtlema sarnaselt printeriga laual – tal ju puuduvad emotsioonid. Või hoopiski eeldatakse, et töötaja peab ise end motiveerima sõltumata, missugune on selleks keskkond ja tingimused.

Jah, oodata ainult seda, et juhid töötajaid motiveerivad, ei ole päris õige, sest motivatsioon on iga inimese sisemine kvaliteet, mida ei saa keegi teine tekitada. Küll saab seda aga mõjutada. Igal ettevõttel on olemas võimalused oma töötajate motiveerimiseks ka mittemateriaalsel viisil. Need on pisikesed muudatused eelkõige juhtide suhtumises ning käitumises (nt konstruktiivne tunnustamine, tagasisidestamine, julgustamine), mis võivad hüppeliselt töötajate rahulolu kasvatada. Ettevõte peab vaid juhtkonna tasandil otsustama, et inimesed on väärtuslikud ja vajavad ka vastavat suhtumist.