/nginx/o/2012/09/20/1331468t1h4ee7.jpg)
Paarkümmend umbes kümne kuu vanust suurte silmadega titte teevad Tallinnas mängutoas «Laste saareke» atraktsioonide vahel üksteisega tutvust. Mõni ajab end juba jalgele, mõni uurib veel lähedalt vaibamustrit. Kokku on tulnud eelmise aasta novembri paiku sünnitanud naised, kes iga päev suhtlevad internetis ja kutsuvad end novembriemmedeks.
Viimastel aastatel on värsked emad hakanud netifoorumites moodustama sünnitustähtajaks määratud kuu põhjal rühmi, kelle eesmärk on jagada üksteisega lapse saamise ja kasvatamise kogemust. Rühmi moodustatakse foorumites, nagu Perekool ja Pereklubi, aga ka sotsiaalvõrgustikus Facebook, kus saab luua kinnise rühma, milles jagatud infot ja pilte keegi peale liikmete endi ei näe.
Naised on niimoodi loonud endale koha, kus nad saavad ilma igasuguse süütundeta pidevalt ainult lastest rääkida.
«Ma kolisin maale, kus lähim asula on 30 kilomeetri kaugusel ja ümberringi ainult pensionärid,» räägib novembriemme Enely Kõivomägi, kes oli enne kojujäämist üliõpilane ja elab nüüd Raplamaa metsade vahel. «Kellega ma siis suhtleksin lapsega kodus olles?
Internet on minu pääsetee hulluks minemisest. Kellelt ma muidu küsin, et kui mul lapsel kõht valutab ja ta muudkui nutab, mis ma siis teen. Lähen internetti ja teised emmed rahustavad: ma tean, meil oli täpselt sama asi!»
Triin Pille, turundaja ja novembrikas, hakkas Pereklubi foorumis käima viis aastat tagasi, kui tal tekkis küsimusi esimese lapse arengu kohta. Eelmisel aastal teist last oodates sai ta novembriemmedega kokku juba rasedana.
Huvitav, kes sünnitab?
«Hea on kurta omavahel muresid ja rõõme, kõigil meil on need ju sarnased,» selgitab Pille. «Novembrikatega tekkis meil väga kiiresti oma seltskond ning üsna pea kolisime ümber Facebooki. Lõime seal privaatse rühma, kus meie jutte näevad ainult selle liikmed.»
Mullu novembri keskel esimese lapse sünnitanud finantsauditi konsultant Age Peterson liitus novembriemmede rühmaga alles tänavu jaanuaris, sest lihtsalt ei leidnud varem neid inimesi üles.
«Mul oli sõbranna, kes oli oktoobrikas, ja tema rääkis, et neil on nii tore rühm,» räägib Peterson.
«Olin täitsa kade, sest mind sinna oktoobrikate hulka ei tahetud võtta, sest novembri keskel sündinud laps ei mahtunud sinna kuidagi. Mõne aja pärast leidsin novembriemmed ja olen väga rahul. Mul on esimene laps ja mul on konkreetselt miljon küsimust. Kui seda rühma ei oleks, siis ma oleks vist kodus täiesti hullumas.»
Nüüd meenutavad novembriemmed üheskoos, kuidas nad eelmise aasta oktoobrist detsembrini igal hommikul põnevusega internetti kiirustasid, et vaadata, kes vahepeal sünnitama on läinud. Üksteisega hoiti pidevalt ühendust ja sooviti vastastikku õnne.
«Meil novembriemme Kaidiga sündis laps ühel päeval,» meenutab Pille muheledes. «Tema saatis mulle hommikul sõnumi, et tal sündis poiss, ja ma saatsin vastu, et ega mul ka enam kaua lähe.»
«Mul tuli ainult seda juttu kuulates praegu kananahk ihule,» pistab Peterson vahele.
Kõige noorem novembriemme sai äsja 18-aastaseks, enamik neist on 22–30-aastased ja mõned ka vanemad. Keskmine vanus on 26 ja enamikul on kaks last.
Ühel emal on lapsi aga kogunisti seitse.
Kõige olulisemaks peavad värsked emad kinnise ja juba omavahel tuttavatest inimestest koosneva rühma liikmete usaldusväärsust. «Internet on igasugu materjali paksult täis, aga selekteerimine, mida võtta ja jätta – siin tulevadki teiste kogemused kasuks,» räägib Kõivomägi.
Praegu, kui lapsed on kümne-üheteistkuused, rõõmustavad novembriemmed nende arenguvõitude üle. Näiteks ütleb keegi õhtul, et laps on väga viril, ja hommikul teatab, et laps on kahe hamba võrra rikkam.
«Natuke ikka tekib selline võrdlusmoment, et miks minu lapsel ei ole veel ühtegi hammast, aga see ei ole paha võrdlus,» räägib Kõivomägi. «Kõik ütlevad, et kuule, ära muretse, lapsed on erinevad.»
Tüütud pidude pildid
Samas tunnistavad novembriemmed, keda on kokku natuke üle 30, et teemaks ei ole alati ainult lapsed. «Nüüd meil on asi niikaugel, et me ei suhtle ainult lasteteemadel, räägime juba muudest asjadest ka – mida ostame, mis mõtted meil on, millised mured meestega,» lisab Kõivomägi.
Internetist väljaspool käivad naised koos jalutamas, teevad kokkutulekuid ja tellivad koos välismaalt lastekaupu – kamba peale hajub kallis postikulu peaaegu olematuks.
Kuigi värsketel emadel on palju ühist, on nad oma erialadelt siiski väga erinevad ja ka seda saab ära kasutada. Näiteks Triin Pille tegeles enne lapsega kojujäämist lastekaupade turustamisega ja titetoite ostavad novembriemmed nüüd just tema kaudu.
Kõivomägi on alushariduse pedagoog ja ootab aega, mil lapsed hakkavad lasteaeda jõudma ja tema saaks oma teadmisi jagada.
Privaatne rühm Facebookis on novembriemmede sõnul ka ideaalne koht oma beebipiltide jagamiseks, mida kõik lasteta sõbrad-tuttavad iga päev näha ei taha.
«Seda juttu, et miks ma pean kogu aeg vahtima neid tuttavate titepilte, on muidugi üldse naljakas lugeda või kuulda,» räägib Triin Pille. «Kas meie neid pidude pilte tahame siis vaadata, mida kogu aeg postitatakse? Kui ei meeldi, ära vaata.»
Võitlus tuuleveskitega
Nüüdisajal ei piisa lapsekasvatamisel tekkivatele küsimustele vastamiseks enam ka vanavanematest, sest võrreldes nõukogude ajaga on muutunud arusaamad nii toitumisest kui kasvatusmeetoditest. Oma vanematega lapse kasvatamise teemal vaidlemine on üks foorumites levinud põhimure.
«Kõigi meie vanemad ütlevad, et meie ajal tehti nii, kuidas siis nüüd ei saa samamoodi,» selgitab Kõivomägi. «Suvel, kui kõik käisid perekondlikel üritustel, jagati neid õpetusi eriti palju. Kui keegi tuleb mulle ütlema, et miks ma ei sööda oma pooleaastasele kartulisalatit ja piimasuppi, et meie ajal juba kolmekuused sõid seda, siis see on nagu tuuleveskitega võitlemine.»
Emotsioonid ajavad naisi foorumites tihti ka tülli. Näiteks eelmise aasta oktoobriemmed on lagunenud juba mitmeks rühmaks, kuna toitumisteemadel läksid nende arvamused lahku ja arutelud liiga tuliseks.
Novembriemmede seas vaidlused väga kirglikuks ei ole läinud, kuna üheskoos on kokku lepitud, et kõik arvamused peaksid olema põhjendatud. «Me oleme arutlenud, et see ei ole argument, et ema teab kõige paremini,» räägib Kõivomägi. «Kui sa leiad midagi, mis on natuke äärmuslik, siis palun põhjenda, miks sa nii arvad, anna mingeid artikleid või linke.»
Näiteks muidu kirgi kütva vaktsineerimise üle neil väga suurt arutelu toimunud ei olegi ja suurem osa neist on vaktsineerijad.
Mõned emmede rühmad on aga kokku jäänud ka pikemalt ja laste vanemaks saades käiakse koos juba perekonniti – nii et saunas saavad kokku ka novembriissid.