Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Kui laps maadleb koolitöödega – nõuandeid vanematele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerti Kulper
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Lastepsühholoog Kenneth Barish kirjutab portaalis Psychology Today sellest, kuidas võiksid ja peaksid vanemad käituma, kui lapsel on koolitööde tegemisega raskusi.

Enne, kui asuda nõuannete juurde, kuidas aidata lapsel kodutöödega toime tulla, tuleks vanematele meelde tuletada olulist punkti: kui lapsel on koolitööde tegemisega probleeme, leiab lahenduse tavaliselt sellest, kui vanemad mõistavad, millised nõudmised on lapsele esitatud. Vanemad ei tohiks kunagi arvata, et kui lapse jaoks on kodutööd vastumeelsed, siis ta on «laisk».

Kui laps väidab, et «vihkab kooli» või «vihkab lugemist», võivad asja juured ulatuda sügavamale ning tasuks uurida, kas lapsel võib esineda tähelepanu- või õppimishäire. Need lapsed pole laisad. Nad võivad olla ärevuses, häiritud, segatud või vihased – kuid see pole kindlasti laiskus, mis neid takistab.

Õpiraskustega laste jaoks on kodutööde tegemine justkui väljaväänatud jalaga jooksmine: see on võimalik, kuid tekitab valu ning laps otsib võimalusi, kuidas õppimist edasi lükata või vältida.

Peredele, kus lastel esineb õpiraskusi, pakun tavaliselt välja kodutööde plaani. See on andnud tõhusaid tulemusi just algklasside õpilaste seas.

Kodutööde plaan:

• sea kodutööde jaoks kindel ja piiritletud ajalimiit. Näiteks tehke õhtuti kodutööde tund;

• paljude laste jaoks pole kohe pärast koolipäeva lõppu õppima hakkamine parim lahendus. Seda aega tasuks kasutada sportimise, muusika, huviringide või mängimise jaoks;

• kodutöö tunni ajaks lülitage kõik elektroonilised vidinad välja;

• tehke kodutööd ühiskasutataval alal, näiteks köögilaua taga. Paljud algklasside lapsed õpivad ühiskasutataval alal paremini, eriti kui läheduses on täiskasvanu või teised lapsed;

• vanemad võivad samal ajal oma «kodutöid» teha, kuid oluline on see, et vanem oleks kohal ja saaks vajadusel last aidata, julgustada ja küsimustele vastata. Ideaalis võiksid vanemad sel ajal vältida telefonikõnede tegemist või neile vastamist. Kui kodutöö on tehtud, algab mänguaeg;

• alusta mõistliku ajapiiranguga. Kui su laps pole võimeline 20 minutit paigal istuma ja kodutöid tegema, alusta 10 minutiga. Järgmisel nädalal katseta 15 minutiga. Tunnusta lapse iga saavutust, ka kõige pisemat;

• ole positiivselt meelestatud ja julgusta last pidevalt. Märgi ära iga samm paremuse suunas, ära nääguta vigade kallal;

• ole kiitustega lahke;

• ole valmis tagasilöökideks. Pärast keerulist õhtut unusta juhtunu ja ole järgmisel päeval positiivne;

• anna lapsele aega. Raskused kodutööde tegemisel algavad sellest, et laps on tusane ja heidutatud, seda võivad veelgi keerulisemaks muuta trotslik käitumine ja ebaõigluse tunne. Kodutööde plaan aitab neid käitumismustreid vähendada, kuid see ei juhtu üle öö.

Tagasi üles