Miks on jõukatel inimestel vähem lapsi?

Foto: SCANPIX

Jõukate perede lapsed naudivad sama mõnusat elu kui nende vanemad ning see mõju kestab mitu põlve, näitas Rootsi suguvõsaandmete uurimine.

Elusorganismidel on üks suur eesmärk – levitada oma geene. Looduslik valik eelistab isendeid, kes on selles kõige edukamad, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Inimene seevastu kipub vähem sigima, eriti siis, kui on jõudnud haljale oksale. Nii on jõukamates peredes enamasti vähem lapsi. See lubab igale lapsele piisavalt aega pühendada ning varandust ei pea pidevalt pärijate vahel jaotama.

Rootslastel on põhjalik andmebaas aastatel 1915-1929 Uppsalas sündinud inimeste ja nende järeltulijate kohta. Selle abil said Londoni ülikooli kolledži ja Stockhomi Karolinska instituudi teadlased hinnata inimeste edukust ja järeltulijate hulka.

Eluga toimetulekut näitasid koolihinded, ülikooli pääsemine ja pärast tööle asumist pere keskmine aastatulu. Sigimisedukuse jaoks oli kolm mõõdupuud – täiskasvanuikka jõudmine, abielu enne 40. eluaastat ja järglaste arv kuni 2009. aastani.

Nagu võis arvata, oli jõukatel vanematel vähem lapsi, kes säilitasid sama kõrge ühiskondliku seisundi. Pärinemine väikesest rikkast perest tähendas nii poiste kui tüdrukute jaoks paremaid koolitunnistusi, õpinguid ülikoolis ja hilisemat head teenistust. Sama juhtus ka nende laste ja lastelastega.

Peredes, kes olid 1915. aastal heal järjel, oli vähem järeltulijaid ka nelja põlvkonna möödudes.

«Jõuka perekonna liikmetele on kasulik, kui peres on vähe lapsi. Vaestel peredel pole väiksusest eriti kasu, ilmselt seetõttu, et nende laste tulevik sõltub palju rohkemast kui vanemate pärandusest,» selgitas uurimuse autor David Lawson.

Teadlase kinnitusel parandab otsus pere suurust piirata laste ja lastelaste väljavaateid heaks eluks, kuid pikema aja jooksul ei pruugi see kasu tuua. Väikesed suguvõsad võivad ebakindlates oludes lihtsalt välja surra.

Uurimus ilmus ajakirjas Royal Society B: Biological Sciences.