/nginx/o/2012/08/25/1285532t1h9664.jpg)
Kiruvad ja kaeblevad töötajad muudavad kogu kontori juhmiks.
Kaeblemine nüristab kuulaja aju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese aju hipokampus on erakordselt tundlik stressihormoon kortisooli suhtes, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Vaid pool tundi stressi, näiteks ebameeldiva klatši kuulamist viib kortisooli taseme kehas nii kõrgele, et närvirakud hakkavad kiiremini surema. Samasugust mõju avaldab ka häiriva sisuga telesaadete vaatamine.
Pidev pinge muudab hipokampuse pisemaks ja inimene ei suuda enam uut infot piisavalt kiiresti vastu võtta ega uute olukordadega kohaneda. Seda näitasid Stanfordi ülikooli neuroteadlase Robert Sapolsky uurimused.
Samas on vaja kontoris probleeme arutada. Kas halbadest asjadest ei tohiks üldse rääkida? Koolitaja Trevor Blake´i sõnul ei otsi kaeblejad lahendusi, vaid soovivad taga rääkida neid häirivaid inimesi ja olukordi.
Enda kaitsmiseks on võimalik kaeblejatest eemale hoida nagu välditakse suitsetajaid. Kurtjalt saab alati küsida, mida ta probleemi lahendamiseks teha kavatseb. Tavaliselt ei oska nad midagi välja pakkuda ning kõnnivad solvunult minema.
Kui naaberlaua taga istuja pidevalt hädaldab, on võimalik end välja lülitada – kujutleda, et sind ümbritseb paks klaas, mis blokeerib kogu jutu või fantaseerida, et oled oma lemmikkohas, kus keegi sind otsida ei oska.