Bussis ega rongis ei soovi reisijad, et keegi nende kõrvale istuks. See on alateadlik soov ning inimesed väldivad võõrastega kokkupuutumist erineval moel.
Bussiga reisija ei taha võõra kõrval istuda
Yale´i ülikooli psühholoog Esther Kim jälgis kolme aasta jooksul kaugliinibussidega läbi Ameerika reisivaid inimesi ning tegi huvitavaid tähelepanekuid, vahendab Tartu ülikool teadusportaal Novaator.
Uurija sõnul nõuab teiste reisijate vältimine üsna palju vaeva.
Kirjutamata reegel on see, kuni leidub vabu istmeid, ei ole hea toon kellegi teise kõrvale istuda. Vastasel korral jäetakse endast veider mulje.
Bussi täitudes hakkavad reisijad otsima võimalusi, mis laseks neil segamatult oma kõrvalistet vabana hoida.
Kimi kinnitusel on selleks erinevaid viise. Võib teeselda magamist, otsida kotist midagi, näppida telefoni. Samuti aitab ka võimalikult jaheda näoilme ette manamine.
Oma uurimissõitudel kogus psühholoog pidevalt reisivatelt inimestelt häid nõuandeid, kuidas üksi jääda.
Parimad soovitused olid:
- Väldi pilkkontakti. Nõjatu vastu akent ja siruta oma jalad välja. Tühjale kõrvalistmele aseta suur reisikott.
- Istu vahekäigu poolsele istmele ja pane kõrvaklapid pähe. Nii saad teeselda, et ei kuule, kui keegi palub luba akna alla istuda.
- Kuhja tühjale istmele hunnik asju, nii et viitsi keegi oodata, kuni hakkad neid ära tõstma.
- Vaata tühja pilguga aknast välja.
- Teeskle magamist.
- Pane tühjale istmele oma mantel või jope. Nii tundub, et seal juba istub keegi.
- Kui mitte miskit ei aita, siis valeta, et iste on juba hõivatud.
Kim pani tähele, et kui buss saab väga täis, siis inimeste eesmärk muutub. Kõikide tõrjumise asemel soovitakse pigem seda, et kõrvalistmele istuks võimalikult hästi talutav reisija. Päritolu ega rass ei loe.
Kõik lähtuvad vaid sellest, et neil endal oleks võimalikult mugav. Sellepärast ei soovita istuda näiteks väga tüsedate või tugevasti higistavate inimeste kõrvale.
Ühistranspordis kipuvad inimesed vähem üksteisega suhtlema kui näiteks kohvikus, sest eeldavad, et kaasreisijad on sama väsinud ja tüdinud kui nemadki.
Uurimus ilmus ajakirjas Symbolic Interactions.