Väikelastele kõrvaaukude tegemine ei ole soovitatav

Kõrvarõngastega beebi. Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Kuigi väikelapse või imiku kõrvade augustamine vanema soovil keelatud ei ole, on sellega seotud siiski mitmed ohutegurid, mistõttu võiks oodata, kuni laps oskab aukude eest ise hoolitseda.

«Mõned inimesed augustavad oma laste kõrvu juba vastsündinu- ja imikueas, otseselt meditsiinilist vastunäidustust ootamiseks ja keelamiseks ei ole,» sõnas lastearst Ruth Käär. «Kindlat soovituslikku vanust ei ole, kuid parim oleks lükata kõrvade augustamist edasi seni, kui laps ise on piisavalt küps hakkama saama enda hügieenitoimingute ja sealhulgas ka augustatud piirkonna hooldusega.»

Lastearsti sõnul on kõrvade augustamine alati seotud teatud riskidega, mistõttu peaks sellega tegelema vaid spetsiaalse varustusega ja kvalifitseeritud personal.

Riskid

• Võib tekkida allergiline reaktsioon lööbena kõrvarõngastes kasutatavate metallide vastu. Soovitav on kasutada kirurgilisest terasest ja 14-karaadiseid kullast ehteid (ärge unustage ka kõrvarõnga tagumist osa).

• Haavainfektsioon – tänapäeval protseduuri käigus saadud infektsioonirisk peaks olema madal, kuid jääb oht lokaalse põletiku tekkeks, kui augustatud piirkonda ei hooldata. Lisaks võivad infektsioonist olla ohustatud just imikud ja väikesed lapsed, kuna lapsed paratamatult katsuvad sageli kõrvu ja kõrvalestasid.

• Imikutel on ka suurem oht kõrvalestade ära rebimiseks (kõrvarõngad võivad kuhugi taha kinni jääda) ja kuna lapse kõrvakõhr alles areneb, siis on samuti risk rebimistraumaks.

• Esineb ka sissekasvanud kõrvarõngad, mida on rohkem just lastel.

• Kõrvarõnga tagune peaks kindlasti olema keeratav, sest väikelastel võivad väikesed osad sattuda suhu ja põhjustada lämbumist.

Soovitused

Lastearsti sõnul ei tohi kõrvu augustada siis, kui lapsel on äge infektsioon, näiteks nahalööve. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et vaktsineerimine ja augustamine ei oleks ühel ja samal päeval. «Üheks eelduseks võiks olla ka, et laps on vaktsineeritud teetanuse vastu,» tõi Ruth Kalda välja. «Eestis alustatakse teetanuse vastu vaktsineerimist plaanilisena 3-kuuselt, nii et enne ei ole kindlasti soovitav lapse kõrvu augustada. 3-kuuselt on ka lapse enda immuunsüsteem tugevam võitlemaks igasuguste infektsioonidega.»

Arsti selgitusel on soovitatav enne imikule või väikelapsele kõrvaaukude tegemist uurida, millises salongis on kogemusi just väikeste lastega.

Kosmeetik Mairi Kiivikas ilusalongist Cybercat on kõrvaaukude tegemisega tegelenud kaks aastat. Ta on märganud, et enamus kõrvaaukude soovijaid käivad kas lasteaia viimases rühmas või on algklasside õpilased.

Mairi Kiivikas konkreetset vanust lastele kõrvaaukude tegemiseks ei soovita, sest tema meelest peab pigem olema lapsel endal tahe auke saada. «Kui suur soov on olemas, siis soovitan pigem lasta kõrvaugud ära teha, et ei hakataks neid kusagil nurga taga ise tegema,» selgitas ta. «See võib tihti juhtuda teismeliste seas, et tehakse vanemate keelust hoolimata ning ei kasutata õigeid vahendeid ja rõngaid.»

Cybercati salongi auke tegema minnes peab alaealisel alati vanem kaasas olema. «Kirjaga ei ole alati võimalik tuvastada selle õigsust. Ilma lapsevanema loata me kõrvaauke ei tee,» kinnitas Kiivikas.

Esimeste kõrvaaukude puhul soovitas kosmeetik lapsevanematel valida meditsiinilisest terasest või siis meditsiinilisest plastikust rõngad, mis ei sisalda niklit. Pärast kõrvaaukude tegemist ei tohi kindlasti kõrvu katsuta, et vältida pisikute levikut.

Aukude puhastamiseks soovitas Kiivikas seepi ja vett, mitte viina ega septilisi vahendeid, mis võivad kõrvu hoopis ärritada. «Esimesed kõrvarõngad peavad olema kõrvas 4-5 nädalat,» lisas ta. «Hiljem võiks lastele valida kerged ja väiksed rõngad, mis on kullast, hõbedast või niklivabad.»

Kauplus-salongis alternaDiiva tehakse omaniku Helen Zeideri sõnul tavalisi kõrvaauke üsna vähe, sest rohkem tahetakse juba naba-, keele- ja muid neete. «Esmased kõrvaaugud tehakse umbes 5-7 aastaselt, vanemaid tegijaid on vähem. Siis tehakse juba natuke teist tüüpi kõrvaauke - näiteks tragus, industrial, jne.»

Sobivat vanust esimeste kõrvaaukude tegemiseks Zeider soovitada ei osanud. «Isiklikult arvan, et päris imikutele ei maksaks teha. Selline arusaam, et mida noorem, seda vähem valu tunneb, on väär.»

Ka alternaDiiva salongis ilma lapsevanema loata alaealistele auke ei tehta. Kui laps tuleb salongi kirjaliku tõendiga, kontrollitakse luba telefoni teel.

Helen Zeider rõhutas samuti, et aukude eest hoolitsemiseks piisab nende pesemisest sooja vee ja seebiga ning kangeid vahendeid nagu vesinik, viin, piiritus või Gutasept ei kasutata. «Hiljem võiks kanda natuke kvaliteetsemaid ehteid,» lisas kosmeetik. «Hästi tihti lähevad augud käest ära odavate ehete tõttu, sest neis on kahjulikke metalle.»