Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Miks tunnevad naised soovi emaks saada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Õnnelik ema.
Õnnelik ema. Foto: SCANPIX

Majanduse mõõnaperioodil sünnib küll vähem lapsi, kuid see ei takista enamikku naisi tundmast suurt «tungi» saada ükskord emaks.

Seda fenomeni on tavaliselt nimetatud bioloogiliseks sunniks ja seda on nähtud naise bioloogilise instinkti ühe osana, et saada emaks, vahendab Huff Post. Meile on õpetatud, et see on midagi, mis peaks juhtuma iga naisega. Mis on aga bioloogilise sunni tekitajaks?

Me teame, et kui naine on rase, siis mõjutavad teda erinevad hormoonid. Hormoonid mõjutavad ema ka pärast lapse sündi. Samuti teame, et kahjustatud sperma hulk võib meestel aja jooksul suureneda, mistõttu on vanemas eas lapse eostamine seotud riskidega.

Millised on aga mõlema soo puhul need sisemised bioloogilised protsessid, mis tekitavad soovi last saada? Tõde on see, et kummagi soo puhul ei ole leitud tõestusi, mis kinnitaksid, et lapsesoovi tekitavad mingid bioloogilised protsessid.

Mis siis seda soovi tekitab, kui see ei ole bioloogiline?

Esiteks on see põhjustatud juba ammustest aegadest, mil ühiskond vajas rohkem lapsi ja püsis arusaam, et ilma lasteta ei ole elu täiuslik, sest lapsed omaette ongi elu eesmärk. Samuti püsis idee, et «normaalne» naine tunneb suurt sisemist soovi lapsi saada või tal on midagi viga. Need arusaamad on pikalt püsinud meie kollektiivses mälus.

Sügav tahe lapsi saada on õpitud soov, mis põhineb pikaajalistel sotsiaalsetel ja kultuurilistel mõjutustel. Mõju on nii tugev ja pikaaegne, et tundub olevat kaasasündinud.

Feminist Lena Hollingsworth on argumenteerinud, et kui lapsesoov oleks kaasasündinud või kui seda mõjutaksid instinktid, siis tunneksid seda kõik naised. Nii see ju pole. Kui naised sooviksid instinktide tõttu rasedaks jääda, siis pole ka vaja sotsiaalkampaaniaid, mis neid mõjutaksid.

Uurija ja psühhoanalüütik Frederick Wyatt peab naiste «sisemist sundi» psühholoogiliseks, mitte bioloogiliseks. Mõistes seda, mis mõjutab lapsesoovi üldises plaanis, on naisel lihtsam küsida endalt: «Mis põhjustab mu tahet last saada? Kas ma soovin tõesti lapse üles kasvatada või on mul ootus, et laps täidab mu elus teatud eesmärki?».
 

Märksõnad

Tagasi üles