/nginx/o/2012/08/08/1260900t1h9071.jpg)
Ämmaemand ja imetamisnõustaja Ada Vahtrik rääkis rahvusvahelise rinnaga toitmise nädala puhul ka nõukogude ajal levinud nõuannetest, mida tänapäeval enam ei soovitata ja mis võivad olla suisa ohtlikud.
Ämmaemand ja imetamisnõustaja Ada Vahtrik rääkis rahvusvahelise rinnaga toitmise nädala puhul ka nõukogude ajal levinud nõuannetest, mida tänapäeval enam ei soovitata ja mis võivad olla suisa ohtlikud.
Pelgulinna sünnitusmajas peetud loengus «Imetamine – nõuannete muutused viimase 100 aasta jooksul» tõi ämmaemand näiteid muuhulgas 1985. aastal ilmunud Astrid Tammiste «Imiku kalendrist», kus leidus mitmeid nõuandeid, mis tänapäeval enam ei kehti või on osutunud lapsele tervistkahjustavaks.
Lapse hooldamine
Taimeõli - tänapäeval ei soovitata vanniveele midagi lisada ja kindlasti mitte taimeõli. Varem õlitati laps sünnitusmajas sisse, kuid niisutamiseks sobivad pigem kreemid.
Talk - tänapäeval seda ei soovitata, sest talk ja puudribaasil hooldusvahendid ummistavad siiski poore ja beebi pepu punetuse korral kasutatakse tsink-salvi.
Kaaliumpermanganaadi 5-protsendiline lahus – see oli tolle ajastu kohustuslik asi, sest kardeti infektsiooni. Kodu peeti eriti räpaseks kohaks ja seda soovitati panna vannivette. Tänapäeval seda lahustatud kujul apteegis enam ei müüda ja kui lapse nahale peaks sattuma tilgake kaaliumpermanganaati, siis võib olla tegemist tõsise põletusega
Boorhape – sooriravimiks soovitati vanemal juba enne lapse sündi koju boorhapet varuda. Boorilahusega puhastati vastsündinu silmi ning boorpiirituse ja briljantrohelisega puhastati naba. Boorist on tänapäevaks täiesti loobutud, sest see ärritab limaskestasid; on kantserogeense toimega ja pärsib lapse närvisüsteemi.
Briljantroheline - naba hoolduseks kasutatakse tänapäevalgi briljantrohelist, kuid selleks võiks pigem kasutada piirituselahuseid, mis ei kata oma värviga naha pinda. Kui naba läheb hukka – leemendab ja on punane, siis briljantrohelist kasutades võib juhtuda, et seda ei ole õigel ajal näha ja tekib ohtlik seisund (mida juhtub küll harva).
Magamisharjumused – soovitati, et kui korter on ühetoaline, siis tuleks lapsele varuda valgem kaugem nurk ja eraldada see sirmi või eesriidega. Tänapäeval soovitatakse emal magada lapse kõrval, et teda kaissu võtta ja enda lähedal hoida.
Õues käimine – 1985. aastal soovitati beebiga õues käia alles 3-4-nädalaselt mõnest minutist ühe tunnini ja kuni 5 miinuskraadiga. Soojal ajal võis õue minna kahenädalase lapsega. Vahtriku sõnul paneb imestama, et lapsega soovitati talvel õue minna vaid mõneks minutiks, sest enamasti hakkab laps juba talveriiete selgapanekuga nii nutma, et teda ei ole mõtet paari minuti pärast traumeerida ja siis hakata kohe lahti riietuma. «Tänapäeval kutsutakse sünnitusmajja kontrolli juba ühenädalasi lapsi ja ikka veel on neid vanemaid, kes helistavad arstile, et mul laps on veel nii väike, et ma ei tohi temaga õue tulla,» rääkis ta. «Viimati oli mul selline vestlus keset juunikuud.» Nüüd soovitatakse vaadata enesetunde ja ilma järgi, kui kaua lapsega õues olla, kuid kindlasti ei pea ootama neli nädalat.
Imetamine
Vahtrik selgitas, et tolle aja meditsiin oli paljuski oletuslik, sest majandusseis oli kehv ja alles 80ndatest hakati uurima last ja rinnapiima. Varem võeti vastsündinut kui väikest täiskasvanut ja kuna täiskasvanud öösel süüa ei vaja, siis arvati seda ka lapse kohta. Kõik need soovitused olid aga kahjulikud seetõttu, et pärssisid normaalset imetamist ja neid järgides tekkisidki emal probleemid ja laps pidi kunsttoidule üle minema.
Tänapäevased soovitused