/nginx/o/2011/11/28/853557t1h33c0.jpg)
Ajakirjanik Merle Liivak küsib ajakirja Pere ja Kodu augustinumbris, et miks on avalikus kohas imetamine üldse mingi teema; kus läheb piir viisakuse ning vajaduse vahel kustutada väikese inimolendi nälga ning miks me kardame näha imetamise käigus paljastuvat ihu, kuigi rinnad on meid ümbritsevas keskkonnas läbivaks visuaalseks motiiviks?
Ta kirjutab, et inimesed on planeedi Maa ainus teadaolev liik, kelle täiskasvanud takistavad emadel oma lapsi toita ning nendib, et sõnumeid rinnaga toitmise vajalikkusest on hägustanud ka meie ühiskonda imbunud pseudotagasihoidlikkus, mida võib eriti jõuliselt kohata USAs. Näiteks soosivad seal Liivaku selgitusel imetamise häbenemist tuntud arvamusliidrid ja võõrandunud meelelaadi ilmestab ka fakt, et 28 osariigis on emade ja laste kaitseks vastu võetud imetamist lubavad seadused, mille väljatrükki peavad paljud naised endaga kaasas kandma.
«Põhjuseid, miks imetamist näha ei taheta, on erinevaid,» kirjutab ta. «Olen märganud, et tihti heidavad kriitikanooli just vanemad naised. Huvitaval kombel heidavad rinna välgutamist ette ka teised imetavad emad. Tavaliselt on need naised ise toonud ohvreid, et lapse toitmine toimuks alati magamistoas.»
Kriitika põhjustena toob ta välja, et on inimesi, kes peavad kehasekreete ebapuhtaks; on neid, kes peavad rindu oma olemuselt ainult seksuaalseteks objektideks ning nagu toitumisspetsialist Gabrielle Palmer on öelnud – osasid mehi võib alateadvuses imetamine häirida seetõttu, et rinnaga toita saab ainult naine ja nad näevad selles jõudemonstratsiooni.
Loe pikemalt ka arsti kommentaari ja naiste arvamusi avaliku imetamise teemal Pere ja Kodu augustinumbrist!